Personaalne wiki – Penzu äpp

Aina rohkem põrkan kokku sellega, et lahendan ühte ja sama probleemi mitu korda. Näiteks mõni väga harva kasutusel olev salasõna ununeb, mingid tööalased olulised üksikasjad ununevad, kuidas midagi vormistada, kuhu mis linnuke panna jne. Tihti ei ole aega kõiki juhendeid otsast lõpuni läbi lugema (ja keychain’i läbi surfata), et sellele korduma kippuvale küsimusele vastust leida.

Hakkasin otsima endale isikliku wikipedia tekitamise võimalust ja leidsin väga lakoonilise kuid kena telefoniäpi nimega Penzu. Ta on ilmselt mõeldud rohkem päevikuna kasutamiseks kuid kuna sissekandeid on võimalik teha väga lihtsalt ja samuti on võimalik lisada linke, pilte ja teksti ühte sissekandesse siis see on just minu jaoks. Ma tihti pildistan üles infot mida soovin hiljem üle  vaadata või mida tean, et hiljem kindlasti vajan oma töös. Informatsiooni lihtsalt kogu aeg voolab peale ja kõike ei ole võimalik pähe õppida.

Äpp kuvab esimese asjana kaks mulle olulist asja:

Uus sissekanne (New entry)  ja otsing, mis on väga kiire ning otsib nii pealkirjast kui sisust.

Samuti saab oma päeviku lukku panna turvalisuse huvides. Vajadusel saad aga oma sissekannet vajalikul hetkel meiliga saata.

Tasuline PRO versioon võimaldab pidada ka mitut päevikut (wikit) ja kasutada kalendrit.

Vot selline väike isiklik õpikeskkond – muudkui täieneb sissekannetega! Ehk on teistelegi kasu!

penzu

Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Käesoleva kursuse raamides endamisi brainstormides ja kursuse materjali lugedes leidsin, et Hans ja Terje on kenasti üritanud seljatada avatud-online kursuse pedagoogilisi väljakutseid (Väljataga, Põldoja, & Laanpere, 2011):

*Rühma gravitatsioon (infot ei ant avaid infot nõutatakse grupilt)

*Katkematu sisu tootmise jälgimine ja hinnangue andmine

*Materjalide ja tegevuste disainimine

*Tagasiside andmine

Mulle endale tundub, et käesoleva kursuse juures on kõige suurem väljakutse õppejõule utsitada tootma sisu ja diskussiooni. Individuaalne blogi… on väga individuaalne:) Ja selle pidamine on samuti – igaühe enda nägu. Ja see viib meid kohe järgmise väljakutse juurde – nende mitmete individuaalsetes blogides toodetud sisu ja aktiivsuse hõlp jälgimine. Väljakutse kursusel osalejale on ka teiste blogide jälgimine ja selle oma viisi leidmine (teavituste väljatöötamine vastavalt harjumustele või uute harjumuste väljatöötamine – minu enda näitel). Ja siis veel lihtne tagasiside andmine. Väga palju aega on kulunud endale sobiva infrastruktuuri välja töötamiseks (mis jätkuvalt feilib).

Huvitav oleks näiteks hoopis kursuse “online-ajakiri” või nn. portaal kuhu kursusel osalejad toodavad sisu ehk “artikleid” ja saavad kommenteerida teineteise artikleid. Omakorda saab anda hindeid kommentaaridele. Ideaalis jookseb see info ka kuhugi õppejõu kasutajaliidesesse (mis ei ole keeruline!) kokku (aktiivsus, kommentaaride ja artiklite kvaliteet või teemakohasus). Õppejõul võib olla oma iganädalane rubriik, milles jagab uusi ülesandeid ja materjale. Natuke peab siin muidugi vaeva nägema sellega, et kõik õpilaste artiklid ei oleks ühte nägu. Artiklitel on tähtajad – nagu ajakirjdes ikka:) Ka visuaalselt võiks ta ajalehe/portaali moodi välja näha – kirjutad oma teksti notepadis valmis ja copyd ta kastikesse (weeblylik widget?), mis vormub artikliks.

Üks osa materjalide ja tegevuste disainist võiks olla võimalus kutsuda kommenteerima huvitavaid ja teemakohaseid lekoreid või ala eksperte, et lisada veelgi autoriteedi ja tõsiseltvõetavuse mõõdet. Et õpilased pingutaksid.

Samuti võimaldab see tööriist õppejõul kasutada valmis tehtud template’i näiteks, milles ülesanded saab vajadusel aktiveerida/nähtavaks teha vastavalt etteantud timelien’ile. Õpetaja ülesandeks jääb refereerimine.

Ja loomulikult app, mis teavitab uutest ülesannetest ja tähtaegadest, kommentaaridest ja hinnangutest.

Seda saab ilmselt kasutada erinevates kooliastmetes ja erineva suurusega gruppides. Ka suurtes, kuna kommenteerimise ja hindamisega tegeleb kogu grupp ning iga nende liigutus ja relevantsus läheb arvesse hindamisel. Ja kuna hinnanguid saab jagada ka suunatult ehk siis taodeldavad hindamiskriteeriumid saab käsitsi ette anda iga artikli juurde (kõrvale/alla) näiteks “kas vastas teemale”.

Osad klassid/kursused rakendavad praegu kursuse blogi mitte õppejõud->õpilane vaid õppejõud+õpilane kuid tihti kipub blogi järjepidevus kaduma. Online-ajakirja saaks teha projektipõhiselt – ühe teema lõikes, ühe aine lõikes mingi perioodi jooksul, mingi muu kooliprojekti raames, ühe kursuste raames, lõimida, grupiartiklid. Hea kui sellel on konkreetne eesmärk või väljund. Näiteks lähevad parimaks hinnatud artiklid trükki ning õpilased on saanud omale ise valmistada reaalse füüsilise õppematerjali.

Ei tea kas meie õppejõududel oleks olnud efektiivne sellist kursust kureerida ja kursusekaaslased oleks aktiivsemad olnud?

Analüüsiks on kasutatud järgnevat materjali:

Väljataga, T., Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Open Online Courses: Responding to Design Challenges. In H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, & H. Vuojärvi (Ed.), Proceedings of the 4th International Network-Based Education 2011 Conference The Social Media in the Middle of Nowhere (pp. 68-75). Rovaniemi: University of Lapland.

 

Tehnoloogiad ja standardiseerimine

Mu päris-tööl on väga kiired ajad. Samuti jääb värskelt seljataha sügisene õppesessioon ja mitmed tähtajad. Aga ikka ei taha ma alla vanduda ja postitan parem hiljem kui üldse mitte. Ja väga pragmaatiliselt. Võibolla ka veidi vinguvalt.

Feedly app ei saada mulle telefoni ühtegi notificationit uute postituste kohta. Olen kogu appi läbi surfanud kuid õiget nuppu ei ole leidnud.

Moodle app ei saada samuti ühtegi notificationit ja lisaks logib mu sealt mingi hetk enamasti ka välja. Seadistust ei ole leidnud. Help?

Doodle on ka lõbus ja lihtne tööriist. Kuid tema asemel olen kasutanud SurveyMonkey’d (hellitavalt Surrvei Monkkei)  ja see app saadab küll notificatione’id korralikult. Ja vastab muidu ka mu küsitlusega seotud ootustele. Ja on väga lihtne kasutada ka võhikul. Unustasin küll paroli ära… ja akadeemilise kirutamise ja infootsingu tunni mini-uurimuse info on kõik seal.. Aga muidu arvan ma, et meie akadeemilise kirjutamise infootsingu ja õpikeskkondade kursused lõimuvad nii toredasti omavahel. Näiteks Mendeley abil olen leidnud ja hallanud palju põnevat teadusmaterjali oma teiste ainete kodutööde tarvis.  Temal on samuti app mobiilsete seadmete jaoks olemas. Õpi kus parasjagu aega on.

Aa ühel muul peaaegu haakuval põneval teemal ka siia lõppu!

Puutusin nimelt täna tööalaselt kokku ühe jaemüüki tuleva targa kodu paketiga (Fibaro), mis sisaldab erinevaid andureid kodu seisukorra jälgimiseks ja juhtimiseks ning mille abil on võimalik kodu tegema panna erinevaid asju alustades tulede põlema panemisest ja lõpetades veeuputuse häirega.  Võlu ja eripära on selles, et saab kasutada seal kus ei ole sisseehitatud jälgimisvalmidust loodud.  Kõike seda saab juhtda appi abil ning võimalusel saab ühendada sinna ka ridamisi juba olemaslevaid seadmeid. Pidin tunnistama, et nende erinevate anduritega askeldades õppisin 3x rohkem kui kogu oma üldhariduskooliaegsete füüsika tundide jooksul kokku. Ehk kulub see info mõnele teist ära õppevahendite valimisel.

Link ülesandele https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/20/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine-3/

Mobiilirakendused personaalse õpikeskkonna osana

Minu kogemus mobiilirakenduste kaudu õppimisel on suhteliselt kesine. TED on app mida hea meelega tihti sirvin, olen loonud materjale iBooks Authoriga, samuti loen raamatuid iBooksis. Kõige parema meeega kasutan telefoni selleks, et random hetkedel uute teadmiste kogumisega aega veeta või isegi igavust peletada. iPadi ma igapäevaselt kaasas ei kanna, kuna mu sülearvuti on samuti väga pisike ja mobiilne ning ongi kogu aeg kaasas ja seetõttu teen enamuse õpetööst arvutis. Telefonil võiks olla minu kontekstis “ühenduses hoidmise” roll mitte loomise roll. Ja mitte ainult minul vaid ilmselt enamus täiskasvanud, iseseisvaid õppijaid hindaksid seda, et õigel ajal teavitab telefon uuest postitusest, ülesandest või tähtajast. Kuigi paljud loovad juba sisu samuti tahvelarvutitel, pean ise arvutit enda jaoks veidi natiivsemaks loomise vahendiks.

Tööalaselt tunnen väga puudust sellisest lahendusest, kuhu näiteks uus töötaja saab sisse logida, hakata materjale lugema ja teadmisi kontrollima, kordama ja kinnistama, praktiseerima. Samuti tunnen puudust vilunud töötajatele uute pädevuste omandamise tööriistast. Paberil mapid on so yesterday, samuti intranet kuhu keegi sisse ei viitsi logida. 

See ei ole kindlasti minu originaalmõte vaid kuuldud õpetaja Hansult, et tulevik ei pruugi olla üks keskne rakendus mis teeb kõike vaid üks keskne isiklik mehhaaniline seade, kuhu peale jooksevad kokku erinevad rakendused ja nende notificationid. Miks ka mitte, eks?

Blogipostitus on kiire, interaktiivne ja tore küll kuid kuidas ma tean, et Hans ja Terje on meile ülesande andnud, tähtaja seadnud?

Katsetasin Hansu soovitusel natuke Apple lahendust iTunes U, mille app mul telefonis olemas on by default. Tõstsin kogu nende ajaveebi ümber iTunes U kursusesse ja sedaviisi oli ka omal lihtne jälgida mis võimalusi see lahendus ja app pakuvad. Ilmselt on ka teil lihtsam seda jälgida kursusele enrollides (https://itunesu.itunes.apple.com/enroll/DSA-AXC-ZWD) ehk registreerudes. Võimalusel tehke seda iPadist või iPhone’ist kuid saab ka läbi iTunesi arvutist.

Seega. iTunes U on Apple teenus. Sealt leiab lugematul hulgal tasuta kursuseid. In fact – KÕIK need kursused on tasuta. Peamiselt on avalikud tasuta kursused  õppejõududele ja koolidele enda promomise vahend kuid tavalisel Maalil maalt (tMm) on ju äärmiselt kasulik osaleda näiteks Ohio Ülikooli  kursusel “Branding, content, and social media” ( https://itunes.apple.com/us/course/branding-content-social-media/id824354707 )

 Õpetajad saavadki luua personaalseid kursuseid või kursuseid oma ülikoolide alt. Personaalsete ehk kutsetega kursuste osalejate piir on 15 õpilast. Kooli esindajana luues ei ole piiranguid. On erinevatele tasemetele – K12 kuni ülikool

Igatahes. Login sisse oma Apple ID-ga (kellel pole, saavad teha selle tasuta sealsamas lehel) veebikeskkonda: https://itunesu.itunes.apple.com/coursemanager/ (course manager) ja hakkan looma. Loogika on siin väga lihtne. Kursuse valmistamist alustatakse sellest,et tutvustatakse kursust, tutvustatakse õppejõudu ja tutvustatakse sisukorda (outline). Sisukorra (outline) teemadele klikkides saab siseneda teemasse ehk postitusse (posts). Kogu kursus ongi üles ehitatud postitustele, ülesannetele ning teemakohastele vestlustele. Kursuse loomine on lihtne ja kiire. + märgist muudkui lisad teemasid, materjale, ülesandeid õigesse kohta.

outline
Sisukord ehk outline

Postitused
Postitused

Ülesanneteks võib panna lugemismaterjali, raamatud iBooksist (ise koostatud või kohustuslik kirjandus), appid, vestlused, tegevused, videod, dokumendid, audio, veebilingid jne. Mida ma ei leidnud sealt olid testid. Seega see on väga iseseisvale õppijale. Samas, osav õpetaja teeb valmis ülesande iBooks Authoris ja viitab ülesandes sellele. Ülesandele saab panna tähtaja ning õpilane saab ka ise ära checkida millised ülesanded on sooritatud ja millises mitte. 

Ülesanded
Ülesanded

Lisaks kursustele saab seda kasutada ka konverentsi ja selle materjalide haldamiseks (kõik osalejad enrollivad ning keegi ei pea hakkama käsitsi konverentsil kuuldavat ümber kribama vaid materjalid on hiljem sealt leitavad, allalaetavad ning offline tööks valmis.

Mõnus selle juures on see, et õpilased saavad oma mobiilse seadme appi kaudu notificationeid uute postituste ja ülesannete kohta, saavad tutvuda materjalidega sealtsamast ja ka vestlusi seal pidada just neile sobival ajal ja kohas. Õpetaja saab lisada materjale, teemasid ja ülesandeid, jälgida õpilaste aktiivsust ning ülesannete täitmist, hinnata töid ning olla kindel selles, et ta on teinud oma parima, et materjal õpilasteni viia.

Hindamine
Hindamine

Päris LMS ta ei ole. Tema kohta öeldakse, et ta on kursuste kureerimise vahend. Ehk siis võimaldab kiirelt reageerida õpilaste ja kursuse vajadustele; filtreerida kursuse vajadusele vastavat  väga erinevat tüüpi materjale. Ja seda kõike aitabki hallata iTunes U. Hansu ja Terje kursus sobis sinna minu meelest väga hästi ja oleks aidanud mul tähtaegadest samuti kinni pidada:))

Huvitav artikkel kursuste kureerimise kohta on siin: http://small-steps.wikidot.com/here

Link ülesandele

FaceTime

Juba kell 4 öösel võis aimata, et tervislikel põhjustel ei ole mul võimalik tundi kohale minna. Tõenäoliselt toidumürgitus. Šokeeriv. Minu väga suurest austusest õppejõudude vastu, oma isiklikust õpimotivatsioonist ja tehnilisest valmidusest johtuvalt palusin Hansu, et ehk saan digitaalselt osaleda. Pakkusin ise välja Skype kuna sealt oleks saanud kuulata ja ekraanil toimuvat jälgida (ja ise oma pilti mitte näidata). Kasutame seda töös tihti nii grupivestlusteks kui koosolekuteks. Hans pakkus välja FaceTime video parema kvaliteedi ja töökindluse tõttu. Tsiteerin ka: “Inimesed on olulised, mitte screen” Hans Põldoja. Olin muidugi nõus nende argumentidega. Plaanisin kasutada FaceTime’i iPadis ja Hans samuti. Natuke küll oleks häbenenud ennast näidata kuid soov õppida oli suurem.

iPadi ma kohe muidugi kasutada ei saanud sest lootsin ühe uuenduse ära teha kuid see ei jõudnud ennast valmis.. Tuli võtta telefon ja seegi tegi oma tööd ootuspäraselt hästi. Teisel poolajal sain ka iPadi kasutada. Kuuldavus ja nähtavus oli esimesel poolajal parem. Aga võimalik, et see oli võrgu probleem. Korra katkes ära ka kuid suuremat segadust sellestki ei tekkinud.

Downside on see, et Hans vaeseke pidi oma iPadiga palju vehkima, et seda suurepärast operaatoritööd teha:) Aga minul oli seevastu täiesti kontakttunni kogemus ning sain isegi vestlustest osa võtta. Julgen igal juhul soovitada. Kuna ma olen ise alles kutsepedagoogika bakalaureuseõppes ja enamus teist on tegevad haridustehnoloogid/pedagoogid siis mu pidev hirm on see, et ma ei ole teiega päris samal leheküljel. Ja seetõttu ei soovi ma ühtegi tundi vahele jätta.

Olen väga tänulik! Minu suurim lugupidamine!

pilt

Pirje personaalsete õpikeskkondade crash report

Minu tähtajast üle läinud postitus ongi kõige parem näide sellest kuidas mu praegused personaalsed õpikeskkonnad on mind alt vedanud. Ootan kõikjalt automaatseid teavitusi tähtaegade, postituste ja muu olulise kohta kuid ilmselt vähese kogemuse tõttu ei oska ma iseendale õigeid nõudmisi esitada – mida, miks ja kuidas  ma soovin jälgida ja luua. Väga hea näitlik ja praktiline õppetund.

Teema oli minu jaoks ütlemata raske. Ma tunnistan, et ei saanud esiti aru mis on personaalsed õpikeskkonnad (PLE). Lõpuks vaadeldes teiste õpilaste personaalsete õpikeskkondade visualiseeringuid ning enda oma koostama hakates ja artikleid uurides, tuli mõningane selgus majja.

Tuleb välja, et tänapäevased personaalsed õpikeskkonnad on õpilase enda elukestvaid õpingueesmärke toetavad (peamiselt) digitaalsed atribuudid, millele loob õpilane muuhulgas ise õppeprotsessis kasutavat materjali, seal on head võimalused enesereflekteerimiseks, lisab paindlikkust õppimisel ning samuti toetab see õppimist läbi suhtlemise. (Laanpere & Pata, 2009)

Mul tekkis muidugi dilemma, et kas LMS-id (nagu Moodle) on ikka personaalsed õpikseskkonnad? Enda diagrammilt jätsin LMS-id ja muud andmekogud välja kuna leidsin, et PLE-d loob ja haldab õpilane ise, oma online ruumis kogu elu. Moodlesse lähevad üles aga kellegi teise (õpetaja) koostatud content mida õpilane muuta ei saa ja peale kooli lõpetamist seda rohkem üldiselt ei kasutata. Olemas on Moodlele näiteks lisa (OpenSocialApps) mille abil on võimalik oma kursuseid personaliseerida ja sotsialiseerida ka õpilastel. (Bogdanov, Carsten, Isaksson, Palmér, & Gillet, 2012) . Kuid ma ise ei ole proovinud ja ei tea kui palju seda reaalselt kasutatakse.

Kuna õpilaste tehnoloogilised ja sotsiaalsed oskused on väga erinevad siis päris õpetajast autonoomsena seda tegema ei peaks. Nõustun, et õpetajatel võiks olla julgustav ja toetav roll erinevate digitaalsete elementide (personaalsete õpikeskkondade) valimisel, teadlikustamisel ning elukestva õppimise eesmärgil kasutamisel. (Väljataga & Fiedler , 2011). Sisu loomine ja kasutamisharjumused on muidugi rangelt õpilase luua ja hallata

Mindly appi ja iPhone abil koostatud primitiivne diagramm minu personalsetest õpikeskkonndadest:

link: diagrammi -pdf

Bogdanov, E., Carsten, U., Isaksson, E., Palmér, M., & Gillet, D. (2012). From LMS to PLE: a Step Forward through OpenSocial Apps in Moodle. The 11th International Conference on Web-based Learning ICWL, 2012.

Laanpere, M., & Pata, K. (2009). Tiigriõpe:Haridustehnoloogia Käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Väljataga, T., & Fiedler , S. H. (2011, October). Personal Learning Environments: Concept or Technology? INTERNATIONAL JOURNAL OF VIRTUAL AND PERSONAL LEARNING ENVIRONMENTS .

Link õpiobjektile: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/09/22/teine-teema-personaalsed-opikeskkonnad/