Sissejuhatus kutsepedagoogikasse

Sissejuhatus

Minu sissejuhatus kutsepedagoogikasse aine õpimapp on selles mõttes põnev ja eriline, et mina ja minu kursusekaaslased alustavad selle kirjutamist teisel kursusel. Koos esimese kursuse õpilastega. Õpimappi kirjutades peab kindlasti mitmeid kordi sundima ennast meenutama neid esimesi arglikke tundeid aasta tagasi õpinguid alustades, mil teadmised kutsepedagoogikast piirdusid oma aastakümnete taguste õpingutega Võrumaa Kutsehariduskeskuses ning mõne kutsekooli nimetada oskamisega. Sügavamad teadmised on jõudnud kanda kinnitada ning aina raskem on mõista ja meenutada – kuidas ma sellest või tollest siis üldse aru ei saanud? Näiteks see, kuidas üks õppetund üldse oma tee leiab tunniplaani. Õppekavad, moodulid, EKAP-id – aasta tagasi oli see kõik väga segane ja keeruline.

IMG_4833.jpg

Võtsin siiski julguse kokku ning küsisin kursusekaaslastelt, tegevatelt kutsepedagoogidelt. Nad aitasid mul joonistada üles tee, kuidas saab õppetund tunniplaani. Sellest oli tõeliseltpalju abi edaspidistes õpingutes ja nagu näha – tulen taas selleni tagasi. Mul on tohutult vedanud, et minu ümber on sattunud just see kursusetäis erinevaid inimesi, erinevate huvide ja oskustega isiksusi. Rõõm on tõdeda, et valdav enamus neist on ka sel aastal endiselt minu ümber koolipinki kulutamas. Meie kursuse märksõnadeks on kindlasti:

Koostöö, koostöö ja koostöö!

Erinevus rikastab!

Kes oskab, see õpetab!

Aita ise, sest sa ei tea kunagi millal sul endal abi vaja võib minna!

Kannusta, sest sa ei tea kunagi millal sul endal kannustamist vaja võib minna!

Ma olen piiritult tänulik oma kursusekaaslastele, et oleme kõik koos siiani jõudnud.

Kutsehariduse kujunemine

ISALT POJALE ehk individuaalne õpetamine

teaching-in-the-stoneage

Allikas: http://morrismichaeledm310.blogspot.com.ee

Muinsed šamaanid ja teadjamehed olid esimesed õpetajad. Õpetaja teadmised olid küllalt laialivalgunud. Puudus valdkondlik spetsiifika.

MEISTRILT ÕPIPOISILE ehk meistrikoolitus

Medieval_baker.jpg

Allikas: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Medieval_baker.jpg

Teaduse arenedes killustus ka teadmus. Teadmus ja oskused läksid spetsiifilisemaks ning tekkisid ühe eriala teadmusega meistrid, kes omakorda õpetasid välja omale abilisi (selle).

KOOLIDE KUJUNEMINE 15. sajandil

6a00d8341c464853ef01b8d0ff26fa970c-800wiAllikas: http://blogs.bl.uk/european/italy/page/2/

Koolide kloostis- ja erakoolide kujunemine 15 sajandil aitas kaasa ka kutsehariduse ja kutsekoolide kujunemisele.

KOOLIDE LAIEM LEVIK euroopas 18. sajandil

5cef10287ecfd4b59b02340e63903a77

Allikas: http://www.telegraph.co.uk/expat/expatpicturegalleries/8036921/Visible-in-stone-womens-history-through-the-buildings-they-lived-and-worked-in.html?image=1

Tööstuse arenedes tekkis vajadus oskustööjõu järele. Tekkis õppesisu, normid ja õppeprogrammid. Ka eestis. Esimene kutsekkol eestis oli Tartu Ülikooli juures tegutsenud ämmaemandate kool. Teine oluline suund oli mõisate juures tegutsenud põllumajanduskursused.

Kutsehariduse arenguloo kolm suuremat etappi

Heidi Paju õppematerjalist “Sissejuhatus kutsepedagoogikasse” oli põnev lugeda Rolf Arnoldi käsitust  kutsehariduse kujunemise kolme suurema etapi kohta: Kujunemine, korrastamine ja stabiliseerimine, vabanemine. See võtab kogu ajaloo kenasti kokku. Käime praegu vabanemise etappi, mis triivib eemale normidest, mida ilmsestab individualiseerimisele, liberaliseerimisele, detsentraliseerimsele, reintegreerimisele ja redutseerimisele. Mis kokkuvõttes tähendab seda, et õppimine lähtub õpilasest, vähem on normeerimist, õpetajad juhivad õppimist iseseisvamalt, töömaailm ja õppimismaailm segunevad ning taastoodetakse oskusi läbi ümber- ja elukestva õppe.

Töökohal õppimine

Kutsepedagoogika olemus

Kutsepedagoogika on samuti osa kasvatusteadusest kui üldisest teadusharust. See omakorda jaguneb ettevõtte- ja tööpedagoogikaks. Kutseõpetuse ülddidaktikas lisandub teooriaõppedidaktikale rohkelt praktikaõppedidaktikat ja ainevaldkondade didaktikat. See kuidas ja mida õpetada oleneb valdkonnast, erialast, kutsetasemest ning kindlasti kutseõppurite väga laiast vanusevahemikust ja sotsiaalsest taustast. Samuti oleneb õppesisu- ja meetodid ühiskonna ja tööturu vajadusest.

Georg Kerschensteiner (1854-1932) uskus sellesse, et töökäsi tööeluks peab ette valmistama hakkama alaastmest saati. Tema üks eesmärke oli siduda haridus rohkem erialase väljaõppe külge. Tänapäeval peab ilmselt maast madalast toonitama täiend- ja ümberõppe tähtsust.

Eduard Sprangeri (1882-1963) seisukohaga, et elukutse on inimesest tulenev kutsumus, ei saa tänapäeval enam jäägitult nõus olla.  Tänapäeva arengutempo ja infoühiskonna tekitatud võimalused isegi et eeldavad mitte jäägitut ühele erialale pühendumist vaid mingite teatud teineteisest tihti mitte sõltuvate oskuste kogumit ja kiiret ümberõppevõimet, elukestvat õpet. Kutsumus on kiire muutuma. Elukutse sõnana  iseenesest on samuti tänapäeval kaotamas oma likviidsust just seetõttu. Me ei vali kutset terveks eluks. Me võime oma kutset muuta ja praktiseerida rohkelt erinevaid ameteid. Inspireerivad TED kõnelejadki räägivad täna sellest, et “ära järgi oma kutsumust sest võid sedasi erinevatele avaratele võimalustele pime olla”. Kutsumusele pühendumine võib pärssida arengut, pidurdada tähenduse leidmist ja loomist: https://www.youtube.com/watch?v=MKlx1DLa9EA

Nii kutseõppuri kui kutseõpetaja rollid on muutumiste kiirteel, kihutades tuhatnelja avatud õppimise suunas. Kutseõpetaja on kuraator, kes aitab enesejuhitud õpilase vajaliku (indviduaalse) õppesisuni, koostöö ja interaktsioonini. Läbi õpilasekeskse didaktika.

Oma senises töös olen tegelikult kahetsusvärselt vähe kokku puutunud nii töö- kui ettevõttepedagoogikaga. Näen siin tööandjate suurt konkurentsieelist – ühelt poolt lisaväärtuse pakkumisena töötajatele, teiselt poolt kompetetentside ja kvaliteedi üle kontrolli omamine ning tööjõu tagamine.

Kutsekasvatus

Kutsekasvatus on osa kasvatusteadusest – ettevalmistamine ameti õppimiseks. Kasvatusega üldiselt meenub mulle raamat “Arabella, Mereröövli tütar”, kus tütar kasvatas tegelikult oma isa. Õpetas armastama. See, et õpetajad ei ole enam ainukesed klassiruumis, kes õpetavad, vaid õppimine on mõjutamine, kohaneda aitamine, teineteise mõjutamine teadmuse loome eesmärgil, väärtuste jagamine. Õpetaja ei ole diktaator vaid kuraator ja moderaator.

Kutsekasvatuse tulemus on minu meelest hoiakud – kuidas ma suhtun oma ametisse, oma pädevustesse, arengusse, iseendasse kutse esindajana, ühiskonda, mind ümbritsevasse keskkonda. Suhtumine ja hoiakud on tihedalt seotud eetikaga ja moraaliga. Kui inimene ei taju enda rolli ühiskonnas, inimesena, ameti esindajana, lapsevanemana või poliitikuna jne, siis on olukord tugevalt kaldu vähese väärtuskasvatuse suunda.

Meie koolitegelikkus aina rohkem räägib väärtuste keeles ja vähem omaduste keeles. Ka uued erialad nagu taastuvenergia, keskkonnakaitse, loodusturism jne räägivad väärtuste keeles – vastutustundlikkuse keeles.

Kokkuvõte

KURSUSE POSTER

Kõige rohkem üllataski mind sellel kursusel väärtuste, moraali ja eetika tähtsus, mille üle ma polnud teadlikult mõtisklenud. Selle olulisust hoomame me me alles siis, kui seda pole. Meil võivad olla teadmised, oskused, kompetentsid ja kutse, kuid kui me ei valda tööeetika- ja moraalivõtteid, ei ole nendes pikas perspektiivis mingit kasu.

Mulle väga meeldib, et kasvatust nimetatakse tänapäeval indiviidist lähtuvaks “kasvada laskmiseks” – kureerides ja modereerides, mitte piirates ja suunates.

Kutsepedagoogika ajaloole tagasi vaadates peab tõele näkku vaatama ja tõdema – ma pean pidevalt arengutega kursis olema ja areneda tahtma. Nii kutsepedagoogika uute teooriate, trendide ja paradigma võimalike muutustega.

Mulle väga meeldib eesti  kutsepedagoogika uurija A. Kõverjalg nägemus kutsehariduse ülesannetest:

*Vajalike teadmiste andmine töömaailmast (tootmine, teenindamine)

*Oskuste ja vilumuste kujundamine nende rakendamiseks praktikasse

*töössesuhtumise kujundamine (töödistsipliin, materjalide ja tööriistade säästlik kasutamine, töö otstarbekohane organiseerimine jne)

*Huvi ja lugupidamise kujundamine valitud elukutse vastu

*Tundmuste (töörõõm, esteetiline rahuldusjne) arendamin

*Kutsealaste loominguliste võimete arendamine

See aitab kindlasti tulevikus kutseõpetajana fookust teravdada

Kasutatud kirjandus

Liivik, R. Loenguslaidid. 30.-31.08.2016

Liivik, R. Loenguslaidid. 26.10.2016

Liivik, R. Loenguslaidid. 27.-28.10.2016

Paju, H. Loengukonspekt “Sissejuhatus kutsepedagoogikasse”

TED. com video