Kursuse tagasiside aplausi ja ovatsioonide saatel

Tsiteerin oma 8. veebruari postitust:

Mu eesmärk on jätkata seda “jalajälge”, pakkuda uut ja põnevat oma kursusekaaslastele, ning teha endale peensusteni selgeks vähemalt üks (parim) õppematerjali koostamise vahend. Hinne vähemalt B, kui mitte A (eesmärk: Valgustaja) ja pakett “Õppematerjali koostaja”

Täitsin seekord oma eesmärgi kuhjaga! Teenisin ka ühe kuldse õpimärgi. Sooritamata jäi planeeritud wikipedia artikli tõlkimine.

õpimärgid

Sügisese kursuse valguses pean tõdema, et olen natukene paremini õppinud õppima (arvestades, et viimastest õpingutest on möödas pea 15 aastat..). Ja see ongi kõige suurem väljakutse – leida aeg, leida koht, leida meetodid, et saavutada endale seatud eesmärgid. Aja leidmine on muidugi enda valik. Olen märganud, et enda meelest head blogipostitused sünnivad sel hetkel, kui sa ei tegele pingsalt õppimise ja materjali läbitöötamisega. Nad sünnivad mu loomupäraste tegevuste juures ja pingevabalt. Väga mõnus on kirjutada nendel teemadel, mis mind sütitavad. Ja sellel kursusel on neid temasid jagunud. Üle ühe. Eesmärgiks võetud wikipedia artikli tõlkimine lihtsalt ei sujunud mitmetest katsetes hoolimata. Õigeid sõnu ei jagunud lihtsalt. Selle asemele tekkis nagu iseenesest paar silmaringipostitust.

Kuldne õpimärk tuli teema “Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks” eest. See innustas võimsalt lõpuni spurtima kursusega, kuid eesmärk omaette ta ei olnud. Loomulikult lootsin ma häid tulemusi ning õpimärgid olid kinnituseks sellele, et olen õigel teel. Tunnistan, et arusaadavaks said õpimärgid seda postitust kavandades.

Õppimise käigus ma punkte ja märke kokku eraldi ei arvutanud. Tundsin lihtsalt rõõmu. Oleks mulle esitletud mingit punktiarvutamise “tööriista”, oleks võibolla ka tulemus teine (võimalik, et parem aga võimalik, et ka halvem). Ise ma mingit tabelit ka ei osanud (tahta) pidada punktide kohta. Selle kokkuarvutamistööriistaga on tegelikult kahetised tunded. Plussiks on see, et ma ei hakanud laisklema kui enamvähem positiivne skoor kokku oleks hakanud saama. Miinus on see, et tegelikult ei juhtinud ja optimeerinud ma oma õppimist ja seetõttu nii positiivne tulemus üllatas.

Selle vähese optimeerimise ja planeerimise käigus suutsin siiski valida endale loomupäraseima õpitee. Mulle väga meeldis, et sain valida ise selle tee (Valgustaja mitte Uurija näiteks) ja need tegevused, millest kujuneb minu hinne. See meetod üllatas mind positiivselt.

punktide arvutamine
Minu tulemus ning õpimärgid

Tegin sellise kiire ja tagasihoidliku arvutuse tagantjärgi oma õpimärkidest ja skoorist. Natuke piinlik on praegu tagasi vaadates, et üks täiskasvanud õppija ei oma  täit ülevaadet ja kontrolli oma õpitulemuste üle. Kui aga väga punkte oleks tahtnud reaalajas näha siis eeldatavasti on see tööriist järgmiste omadustega:

*Tulemus võimalusel ja vajadusel vistutatav minu enda blogi veerisesse (nii omistajale kui omistatavale paistab olevat selle jaoks wordpressi pluginad olemas, testinud ei ole).

*et maksimumskoor ning juba saavutatu reaalajas oleks kiirel visuaalsel vaatlusel tuvastatav. Vastasel juhul mind isiklikult kauaks see ei huvita

*Selged reeglid. Võibolla rohkem automatiseeritust mingites kriteeriumides tagab all-times objektiivse tulemuse. Sisu hindamist ei saa automatiseerida (Hansu meetodi puhul muidugi saab – kui ta ei kommenteeri siis on postitus OK, kui kommenteerib siis on järelikult midagi sisulist puudu, heh-heh). Samuti võib ju automaatselt omistada nendele, kes alati õigeaegset postitavad, lisapunkte.

*Õpimärkide omistamine peab olema ka õpetajale lihtne ja kiire (tulevase kutseõpetaja soov).

Eriti motiveeriks mind see, kui minu õpimärgid oleks mingigi mõõdetava rahvusvahelise kaaluga või kohaldatavad. See info mida oma õpimärkide alt kätte sain oli eestikeelne.. Samuti oleks mind rohkem innustanud õpimärkide kasutamise tervik (nt. kogu Digitehnoloogiate Instituudist saadavad “skillid” on badge’itud)

Eriti näen ma siin võimalust erinevate kutsete (ka õpetajakutse) skillide kaardistamiseks ja objektiivseks hindamiseks. Kas kõik õpetajad peavad sunniviisiliselt teatud arvu digimaterjale koostama? Või võiksid nad valida mingi teise õpitee (kompetentsitee) oma kompetentsi saavutamiseks/hoidmiseks? Inimesed ongi erinevad. Samuti ettevõtete ja koolide vajadused. Õpimärgid on hea vahend viimaks kokku oskused (skillid) ning vajadused.

Oma kutsepedagoogika bakaainetele peale ( ja tagasi) vaadates tunnen, et paljudes ainetes oleks soovinud erinevaid õpiteid ja erinevaid stsenaariume. Minu kursekaaslaste seas on valdavalt kerge hirm, et oma kodutööde jagamine on poolenisti plagieerimisele kaasaaitamine ning eriti oma töid ei jagata. Jagamiskultuur on nõrk ja me ise kultiveerime seda. Ise ma teadlikult jagan ja proovin ka teisi jagama saada. Erinevate õpiteede ja õpimärkide puhul on ka plagieerimise hirm väiksem, lõimimine isiklike kogemuste ja huvidega seevastu suurem. Samuti on laiem uute ideede kultiveerimise pind.

Rõõm on tõdeda, et õpimärkide rahvusvahelised kompetentsiraamistikud on loomisel ühes mind huvitavas valdkonnas: http://ectp.eu/efillife/?p=1763

Motiveeriv aspekt õpimärkide juures – õpitee valimise võimalus. Ei olnud me ühe vitsaga löödud. Valisin enda jaoks jõukohase ja huvitava tee.

Demotiveeriv aspekt – süsteem ei ole terviklik, ei oska teenitud õpimärki enda kasuks tööle panna. Ladusin ta Mozilla Backpacki ning sealt jagasin Linkedini kuid sellega tema elutsükkel ilmselt mõneks ajaks peatub.

Poolenisti motiveeriv – kuldne õpimärk – motiveeris teadmine, et midagi läks väga hästi

Natuke kursusest ka:)

Hansu kursustel kogetuga võrreldes julgen arvata, et kursus on sellevõrra intensiivsem, et ta on ajaliselt kureeritud. Õppimine ja tähtajad on küll õpilase enda asi kuid väga motiveerivalt mõjus see, et õppejõu soov meile ainet mitmekülgselt õpetada oli suur ja entusiastlik. Et olenemata õpilaste erinevast taustast leidis õppejõud ikka ja jälle viisi midagi uut asjalikku õppida ja õpetada. Blogipostitused tekitasid konstantse voolu ja rütmi. See vist ongi teadliku kursuse disainimise tulemus.

Kui ma võibolla millestki puudust tundsin siis võibolla laiemast pedagoogilisest taustast/baasmaterjalist. Olen sel alal newbie kuid meie kursusel oli ka teisi. Mõni soovitav kiire ja üldine videoloeng võibolla mittepedagoogilise taustaga/pedagoogikas mittetegevatele üliõpilastele?  Üldse sellise taustainfona on video/audioloenguteni juhatamine abiks. Aitab suurt pilti näha, et siis õppetöös oskaks detailidesse minna.

Partnerhinnangud on kindlasti õppejõule suur abi. Kuid ka hindajale veel viimane võimalus teemaga süvitsi minna, et ikka asjalik ja konstruktiivne kommentaar saaks. Õppejõul on taas kureeriv roll.

Kursuse kommentaaridest: ega mind palju ei kommenteeritud:)) aga jätkasin ikka nii nagu mul oleks mustmiljon jälgijat:)) Astusin tugevalt oma mugavustsoonist välja sellega. Aga see ei motiveerinud mind teisi kommenteerima.

Kõik! Aitäh uute teadmiste eest nii Hansule kui mu ägedatele kursusekaaslastele! Ehk õpime veel koos!

rookie

image

link https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/05/15/kursuse-tagasiside/

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Õppematerjali koostamise protsessi ja kvaliteedi halvim näide

Võimalik, et see postitus kaldub meelelahutuse kategooriasse kergelt:)) aga mina otsustasin hinnata enda ja Eriku koostatud õppematerjali aadressil popkultuuriajalugu.weebly.com

Koolielu hindamismudeli alusel tuli hävitav hinnang!

Hinneteleht

Teema terviklik käsitlus – esineb palju puudusi. Alustades loogilisest ülesehitusest ja lõpetades liigendatusega. Tekitatud on küll eraldi lehed kuid nende kasutama asumise järjekorda ja loogikat ei ole selgitatud.

Õpijuhend – puudub tegelikult! On küll selgitatud, miks selline lehekülg on üllitatud kuid sellega asi piirnebki. Puudub seos õppekavaga, sihtgrup, materjali tüüp ning metoodilised soovitused materjali kasutamiseks. KÕIK on puudu!

Faktiline õigsus – faktivigu esineda ei tohiks ning allikatele on viidatud iga ajajoone sissekande juures (peaks olema see tähendab – Eriku sissekandeid ma kontrollinud ei ole:P)

Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine – leian, et õppematerjal aitab luua seoseid erinevate sündmuste vahel ning on tegelikult lihtne mõista erinevas vanuseastmes. Lisasime meelelahutuslikke elemente (.gif, lõbus teemaga haakuv video, mille peaosas peaks muide olema Ülle Ulla). Pettumust valmistas ajajoone enda vähene interaktiivsus ja puudulikud võimalused kuid meid visuaalselt kaunid ja interaktiivsed köitvad lahendused olid VÄGA tasulised)

Materjali maht, vorming ja ühilduvus – OK! Täiesti vistutatav kuigi vistutuskoodi oleks võinud kuhugi kopeeritavalt kirja ka panna teistele kasutamiseks.

Õppematerjal on keeleliselt korrektne. Midagigi positiivset:)

Kujunduse üle ei saa samuti nuriseda.

Tehniliselt töötavad nii lingid kui vistutus.

Autorluse eest aitas hoolt kanda whenintime ja wikipedia. Äpp võimaldab üsna korrektset viitamist allikatele ning wikipedia ise juhib algallikani.

Kokku 24 punkti ja Koolielu kvaliteedinõuetele ei vasta.

 

Õppejõu tagasiside (mida lugesin peale enda tagasisidet) viitas ühele kirjaveale, autoriõigustele, läbivale suurele tähele metaandmetes ning sihtgrupi puudumisele. Nõus!

Faktivigade (tegelikult ajapuudusel pooliku info avaldamine) osas pärsib tööd see, et tööriist ei võimalda tegelikult neid seoseid näha mida soovisime (sõdade, muude sündmuste ja ajajärkude kestvus) näidata ning see mõjutab veidi motivatsiooni.

Igati hävitav hinnang:) Järgmine kord paremini!

Viide ülesandele: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/04/19/viimane-teema-oppematerjalide-koostamise-protsess-ja-kvaliteet-3/

 

 

 

Silmaringipostitus – viral learning

PS! Postitus on meelega sellises kasaegses kõnepruugis.

Sel nädal juhtus kaks põnevat sündmust – lõin kaasa HITSA enda repositooriumide saatuse teemalisel arutelul ning käisin venna lapsi hoidmas.

Pealtnäha ei saa need kaks asja üldse seotud olla. Aga on ühel üsna veidral viisil.

Alustan siit: nimelt teatas neljandas klassis käiv vennatütar Paula, et ta PEAB mulle ühte ägedat viral videot näitama. Kuna ta on väga nutikas tüdruk siis jäin kohe huviga ootama, mis sealt tuleb. Pidi “täiega äge” olema. Kogu tema jutt käib poolenisti inglise keeles, kuna ta tarbib maast madalast erinevat inglisekeelset (ja jaapanikeelset ja koreakeelset nagu k-pop) popkultuuri. No tegelikult ta lihtsalt kasutab palju selliseid kaasaegseid väljendeid, mida ei olegi otse kohe võimalik tõlkidagi. Ütleme, et olin põnevil. Vaatasime seda speedy-history’t Jaapani kohta:

Ja see oli äge! Kohati võibolla natuke kasutati veidi liigselt täiskasvanute keelt minu maitsele kuid oli lõbus ja hariv tõesti. Ma ei ole veel aru saanud, kes on see autor Bill Wurtz (www.billwurtz.com). Tean, et ta on kuulus youtube’i kunstnik/muusik. Teda jälgib Youtube’is üle 288000 inimese ning seda videot on kahe kuu jooksul vaadatud varsti peaaegu kaksteist miljonit korda!  Kommentaaridest olen lugenud näiteks, et õpilased on tunnis koos õpetajaga seda videot vaadanud. Ning loomulikult on kommentaarid valdavalt ülistavad. Loomulikult tekib selliste viral materjalide/allikate puhul see küsimus, et kui legit on materjalis esitatud info ja seetõttu peangi vajalikuks viral materjalide jälgimist ja kasutamist õpetaja supervisiooni all. Õpetaja peaks kursis olema sellega, kuidas ja mida noored õpivad. Huvi tundma. Koos kulgema.

Oma peas tekkis mul sõnapaar– “viral learning” –  see kindlasti eksisteerib. Uurisin veidi ning selgus, et tõsi ta on. Tal on sarnaseid jooni “viral marketingi” põhimõtetega (Allikas: Practical Ecommerce):

*Viirused (viral ingl. k.) levivad (liiguvad ja paljunevad) siis kui nad saavad lihtsalt edasi kanduda

*Viral kasutab ära inimlikke motivatsioone (olla coolid, armastatud, populaarsed ja mõistetud). Kui sa lood reklaamistrateegia (õppevara), mis baseerub inimlikele motivatsioonidele, oled saanud jackpoti

*Viral marketing kasutab ära olemsolevaid võrgustikke levimiseks. Inimvõrgustike käes on jõud.

*Viral marketing heas mõttes “kasutab ära” teiste loodut feimi saamiseks.

*Entusiasmi jagamine

Õppevara keeles: See history of Japan video levis kulutulena kuna ta oli avatud keskkonnas, millel on palju kasutajaid ning seda on mugav edasi jagada; video puudutab sügavalt tänapäeva noorte arusaama coolist kõnepruugist; cooli asja vaadates, kommenteerides ja jagades oled ise ka cool; levib nagu viirus erinevates olemasolevates võrgustikes (Youtube, facebook, Tumlr, GIPHY, jne); videost on loodud lugematul arvul .gif-e ja meeme erinevate nutikate tsitaatidega, mida jagatakse entusiastlikult erinevates suhtlusvõrgutikes

Virali downside õppevarana on siiski see, et tema legitiimsuses peab alati kahtlema. Internetis levib kulutulena ka rikkalikult kõiksugu provokatsiooni, väärinfot. Õiget ja valet on väga raske eristada. Seetõttu peaks seda kureerima kuidagi..

 

Samuti tutvustas neljanda klassi tüdruk Paula mulle Youtube’ist Lin-Manuel Miranda loomingut – muusikali “Hamilton“, mis räägib kaasaegses muusikakeeles Ameerika Ühendriikide nn. asutajapresidendi (Founding Father Of the United States) Alexander Hamiltoni eluloost.

Wikipedia andmetel kasutavad ajalooõpetajad seda muusikali ning selle uudsest räpi/popi-vormist tulenevaid võtteid muidu kuivana näiva ajaloo õpetamisel. Miranda on loonud sellele muusika ning on ise ka Broadwayl peaosas.

Tore artikkel Miranda-efektist ehk Lin-sanity’st. Ta on viralTeda kuulatakse, kommenteeritakse, tsiteeritakse noorte seas entusiastlikult.

Need kaks on väga selged näited sellest kuidas uus põlvkond õpib. See on osa viral learningust. See on see osa, mis käib suhtluse, jagamise ja koos loomise alla (meemid, .gif-id, paroodiad). Viral learningu keskpunktis on õpilane, kes loob ja jagab koos teiste õpilastega ja sellel on tähendus. See on kaasamiskultuur (edcetera). Klassiruum väljaspool klassiruumi.

Siit saan liikuda edasi oma HITSA lookese juurde. Teemaks see, et õpetajad ei ole endiselt väga innukad jagama oma õppematerjale. Hirme ja takistusi on erinevatel generatsioonildel erinevaid. Kuid laua taga oli ka üks õpetaja, kes juhtis tähelepanu sellele, et ka õpilastööde seas on teinekord niivõrd geniaalseid materjale, mida samuti õppematerjalina kasutada passiks. Ja see on minu meelest väga hea viraalse õppimise trigger (päästik) – kasutab ära õpilaste isiklikku motivatsiooni luua, särada ja saada tunnustust, kommentaare, ideid, edasiarendusi, koostööd. Luua tähendust ja muuta maailma. Täna aga polegi sellist kohta, kuhu taolist materjali üles laadida.  Miks mitte ka segamini õpetajate loodud õppevaraga, kui see seda väärib?  Võibolla jagamise vastu tõrksam generatsioongi saab innustust, et see jagamine on feim ja reklaam iseendale kui õpetajale. Tunnustus mitte vargus.

See Oakley ja Pegrum’i artikkel (2015)  toob hästi välja, et õpivõrgustik ei ole mitte ainult materiaalse ja intellektuaalse vara jagamine vaid ka ideede, innustuse ja entusiasmi jagamine.

Tänan oma toredat ja tarka Paulat inspiratsiooni ja entusiasmi eest!

 

Õppematerjalide autoriõigus – maakeeli

Inimesed omastavad informatsiooni väga erinevalt. Oma õpingute käigus olen aru saanud, et minul toimib erinevate selede loomine. Creative Commons litsentside lahtiseletamiseks on siiski juba lugematu hulk väga vingeid selesid valmistatud.

Kõige lakoonilisem sele kuue Creative Commons litsentsi kohta on koostanud tšehhi artist Milos Janata, kes on oma sele litsenseerinud: cc by-nc-nd ehk tema keeli – tohin jagada kui viitan autorile, ei muda, ei teeni raha selle arvelt, kasutan sarnast litsentsi ise samuti ( minu blogil on cc-by-nc litsents). Dilemma on muidugi selles, et ta on omistanud oma litsentsi kodulehele http://www.milosjanata.com, mida ei eksisteeri enam..

Tema sele räägib väga lihtsas keeles: kui näen “seda” ikooni, saan ma teha “seda”, kui ma täidan “neid” tingimusi.

Link

resize-key=1e6a1a1efdb011df84894040444cdc60&url=http%3A%2F%2Ffarm4.static.flickr.com%2F3796%2F11825765363_27112e8e09_z.jpg&
Milos Janata loodud sele

 

Ja üks eriti äge sele on tehtud teadur Curtis Newboldi ehk  http://thevisualcommunicationguy.com/ poolt. Tema on kommunikatsioonientusiast. Õnneks mõistan tema infograafikute keelt ning talletan tema lehekülje omale memit‘isse. Tema lehekülg on kaitstud copyright’iga kuid kasutan tema teost hariduslikul eesmärgil õigustatud kasutuseks.

Link

resize-key=1e6a1a1efdb011df84894040444cdc60&url=http%3A%2F%2Ffarm4.static.flickr.com%2F3796%2F11825765363_27112e8e09_z.jpg&
Curtis Newboldi sele Creative Commons kohta

Viimane sele on poola Creative Commons kommuunilt. Täiesti teistmoodi sele kuid kõnetab üsna üheselt taas. Nemad ise lubavad seda jagada cc-by alusel. Seega võin seda enda õpimaterjalis jagada autorile viidates.

Allikas

Which-Creative-Commons-license-is-right-for-me
Poola Creatice Commons kommuuni loodud sele

 

Keerulist teemat segasemaks ajamata tahaks siin selle postituse lõpetada. Moraal on see, et kui tegemist ei ole sinu originaalmõtte või originaalmaterjaliga, viita vastavalt. Nõua seda endalt ning oma õpilastelt.

Sest:

respecting-creative-work-yv3ajw
Allikas: https://kerileebeasley.com/workshops/creative-commons-explained/ autor: Kerilee Beasley

 

Viide ülesandele: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/04/04/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-5/

web 2.0 nutiseadmetele – Spiral!

Kuna Hans on rohkem iBooks Authori ekspert siis seda appi ma teile ei tutvusta:) Laen siia siiski oma katsetuse kui kedagi huvitab, kuidas näeb välja “algaja” iBooks Authori katsetaja esimene raamat ilma igasuguse juhenduseta. Puusalt tulistades. Lihtsalt selleks, et aimu saada kui lihtne see on. 3D animatsiooni juures peate siiski veidi ootama, enne kui sinna ilmub üle vistutuse kihutav 3D kujund:)) Ma ei osanud seda kuidagi modifitseerida.

https://www.dropbox.com/s/wo2zlh3d07bq899/Raamatu%20pealkiri.ibooks?dl=0

Oleksin aga tegelikult soovinud tutvuda (ja tutvustada) mõne põneva äpiga mida saaks kasutada kutseõppes kuna üldharidusega seotud äpid kuidagi ei kõneta mind isiklikult. Ja neid on ju tõeliselt palju…

Siiski ühe universaalse leidsin!  Veetsin taas mitmeid päevi googeldades ja leidsin tasuta veebipõhise tööriista nimega Spiral. Töö võib toimuda 100% veebibrauseris kuid leidub nii iOS-ile kui Androidile ka oma äpid (Spiral Education). Samas peangi sellise klassiruumi-lahenduse puhul oluliseks kiirust. Ja seda siis selles mõttes, et õpilane saab kiirelt oma seadme välja võtta ja osalema asuda ning õpetaja oma teadmistekontrolli või brainstormingu kiirelt ära korraldada. Võimalusel mitte registreerida ja võimalusel platvormist sõltumatult.

Õpetaja loob läbi veebibrauseri või äpi konto (näiteks google login) ning loob virtualse klassiruumi.

Saab koodi ning jagab seda õpilastega.

Õpilased toksivad oma nutiseadmesse aadressi spiral.ac  (või kasutavad äppi) sisestavad koodi (kuuekohaline) ja oma nime (või lõbusamal juhul salanime – näiteks tapeetimise tunnis võiks lisapunkte saada tunniteemaga seonduva nime eest nt. “Kätlin “Kipsinuga” King” )

PS! Antud lahendust tutvustades lihtsalt ei ole võimalik kõiki screenshote siia laadida kuna nei tuleks liiga palju ja see oleks lugejale küllalt tüütu. Kuna kõik sammud on 100% mõtestatud ja hästi läbi mõeldud tegevused, siis iga sammu peaks üles pildistama. Seetõttu lisan siia ühe lühikese youtube’i video lingi, kus on näha nii õpetaja kui õpilase vaade samaaegselt:

Tegevusteks oli videos individuaalülesanded (Spiral Quickfire). Individuaalülesanded on sisuliselt küsimused ja klassi vastused. Teadmiste taseme kontroll nii individuaalsel kui klassitasandil.  Sama lihtne ülesehitus kehtib ka tiimitööõlesannete ning diskussiooni puhul.  Vastused võivad olla nii tektina kui vaba käega joonistatud. Vastamiseks saab anda teatud aja.

 

Spiral Team Up on siis tiimitöö jaoks. Peamiselt uue informatsioooni otsimiseks ja esitlemiseks. Tiimide suuruse, koosluse saab ise seadistada kuid saab ka nn “random” nuppu kasutada. Tiimiülesannetel esitab õpetaja teema, mida uurima asuda ning õpiväljundi (võib tiimiti erineva seada), mida ülesandega saavutada soovitakse. Tiim saab pildistada, kirjutada ja joonistada oma ideid. Kõik tiimiliikmed saavad lisada oma ideid suvalises järjekorras sest lõpuks panevad nad nendest ideedest kokku sealsamas slideshow. Slideshowl on samuti mitu kihvti vaadet.teamup-app-page

 

Spiral Discuss on sisuliselt ideede kaardistamiseks ning selle läbi teadmiste kinnistamiseks. Selle ülesande puhul saab õpetaja lisada presentatsiooni sama äpi sees (tekts, pildid videod) ning algatada diskussiooni. Parimad ideed saab õpetaja modereerida ning kuvada nn. “tahvlil” (“public view” seadmest – erinevatele seadmetele saab anda erinevaid ülesandeid “private view” on õpetaja vaade ja “public view” on tahvlile kuvamiseks mõeldud vaade).

discuss-3

Ma ise eelistaksin diskuteerida suuliselt.. seega selle ülesande puhul mul fantaasia tööle ei hakanud. Klassiruumis näost näkku ma seda ilmselt ei kasutaks. Võibolla iseseisva tööna kui õpetaja ise tundi läbi viia ei saa klassiruumis? Kodus haigena? E-õppes?

Kõik ülesanded saab salvestada taaskasutamiseks ning Spiral annab tagasisidet nii klassi kui õpilaste kohta individuaalselt. Samuti saab tulemused välja printida või elektrooniliselt salvestada.

Soovitusindeksi seier on täiega põhjas!  Seda peab ise katsetama! Tasus taas otsimist! Seetõttu venis ka mu ülesande esitamine.  Aga lihtsalt postitamise pärast ma postitada ei taha.

Äpi enda leidsin sellest eduappide “repositooriumist”:  http://www.educationalappstore.com/

Ülesande püstitus asub siin: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/03/22/neljas-teema-oppematerjalide-koostamine-nutiseadmetele/

 

web 2.0 vahendid digitaalsete õppematerjalide koostamiseks

Taaskord mind väga köitev teema ja oli tore nokitseda. Tuleb tõdeda, et teostus jääb vaid vajaduse, fantaasia ja tahte taha. Seetõttu keskendun seekord pigem sellele, kust neid õpetajatele kasulikke web 2.0 tööriistu ja eelkõige meediasisu loomise vahendeid enda jaoks leida. Sest neid paistab olevat umbes mustmiljon ning esimese hooga ei oska midagi tahtagi ega kuskilt isegi peale hakata. Ideid on nii palju.

Lõin ühes enda jaoks mugavaimas sisuhaldusvahendis Weeblys (www.weebly.com) ühe lihtsa kuid kauni lehekülje tunnikatsetus.weebly.com ja sõna otseses mõttes uppusin lihtsalt kõikidesse nendesse interaktiivse sisu loomise võimalustesse. Tuleb tunnistada, et katsetasin NII palju ja feilisin ka omajagu nende veebilehele riputamises, et selle postituse tarvis pidin läbi surfama kõik oma postkasti ja spämmikirjapostkasti, et tuvastada mida kõike ma siis katsetasin.

Proovisin ka weeblyt välja vahetada. Kasutasin http://alternativeto.net/ (kasutan seda palju tasulisele appidele alternatiivide leidmiseks) lehekülge konkureeriva toote leidmiseks ja isegi proovisin SiteKit nimelist veebirakendust aadressil http://trysitekit.com/ – ta oli küll lihtne kuid mitte piisavalt. Leidsin, et weeblyst kaunimat lehte ta mulle ei tee ja see tulemus mind ei köida. Tundus rohkem tööriist väikeäri kasutusse.

Niisiis. Palju web 2.0 vahendeid leidsin leheküljelt http://www.edutecher.net/  Sellel leheküljel on kokku lugematu arv erinevat web 2.0 meediasisu loomise tööriista, mida õpetaja vajada võib. Saab sorteerida kooliastme, aine ja teema järgi. Murelikuks teeb see pisiasi, et viimane blogipostitus on neil aastast 2012..

Palju nippe sain sellest blogist: http://larryferlazzo.edublogs.org/2015/11/08/the-best-web-2-0-applications-for-education-in-2015/  Härra Ferlazzo on tõeline eduentusiast. Väga mitmekülgne õpetaja.

https://edshelf.com/ – lugematu arv haridusteemalisi appe erinevatele platvormidele.

http://webtools4u2use.wikispaces.com/ – kaasaegne info koos väga põhjalike selgitustega.

 

Alustan oma katselehe esimesest leheküljest:

Lohistasin sinna katsetamiseks lihtsa küsitluse. Tulemusi saan näha küsitluse kastil klikkides.

survey

 

Vistutamine on  mu lemmik! Katsetasin kohe mõnuga ning piltlikult plaksutasin käsi iga kord kui kõik õnnestus! Oleks soovinud rohkem aega (ja RAHA!) kõiki neid vingeid appe proovida, mille otsa komistasin. Proovisin siiski tasuta lahendusi. Vistutamine võiks olla ka lihtsalt “istutamine”.  Virtuaalselt istutan ehk vistutan? Peenutsemine!

Esimesena vistutasin dipity.com-ist ühe valmis tehtud ajajoone (narkootikumide vastase sõja kohta). Ajajoonele saab lisada kõike – pilte, videoklippe, audioklippe.

historypin.org võimaldab kasutajatel luua asukohapõhiseid ajajooni.

Vistutatud on veel www.wisemapping.com mõistekaart. Kahjuks vistutuse kaudu täiendada ei saa. Küll Aga saab alloleva logo kaudu siseneda oma wisemapping.com kontole ning emailis kutset omavad saavad ka oma täiendusi teha. Sellegipoolest põnev ja kasulik tööriist!

Quizbox.com katsetus näeb mingil põhjusel veider välja ning tagasiside ja hindamise võimalus puudub. Üldse – hindamise ja tagasisidestamisega tasuta rahuldavat teadmistekontrolli vistutamiseks ma ei leidnudki. Seetõttu proovisin edueto.com quiz-i mille lingi lisasin katsetuslehele. Samuti proovisin Hot Potatoes tarkvara mis peaks võimaldama teadmistekontrolli moodlesse ladida. See oli üks ääretult lihtne programmijupp kuue erineva ülesande võimalusega. Kahju, et seda enam edasi ei arendata. Samuti on neil üks primitiivne tarkvarajupp Quandray interaktiivse case-study (lahenduste jada vormis). Seda kavatsen ka katsetada kui aega on. Lihtsalt selleks, et näha kuivõrd lihtne see veel on. Ka seda programmi enam ei toetata kahjuks.

Presentatsiooni ja youtube’i video lisamine on nii lihtne, et seda eraldi välja tooma ei olegi põhjust hakata. Ikka jälle klotsi lohistades ja klotsi sisu määrates.

Küll aga lisasin ühe e-raamatu. ePub formaati üles laadida ei lubanud kuid iBooks Authoriga loodud pdf-i sain selliselt lisada, et ei pea faili alla laadaima vaid saab lehelt sirvida.

Igaks juhuks veelkord tunnikatsetus.weebly.com on selle katsetuse aadress

Üks kursusekaaslane kirjutas, et “Õpiveebi peame me kõik rohkem kasutama!” See kõlas küllalt kutsuvalt. Ma ei plaaninud algselt sellele pilku peale visata sest mind noorem kooliaste ei kõneta. Mul miskipärast oli eelarvamus, et mind huvitavate kutsealade ainete tarvis seda ei kasutata. Nii see ka on. Lõin sinna siiski konto ja mis mind sellegi juures kohe häiris, oli see, et tekstidokumentidega tutvumiseks pidin need enda arvutisse laadima. Ma pean seda pealesunnitud allalaadimist isegi natuke ebaviisakaks. Ma isiklikult soovin tutvuda enne dokumendiga, kui selle omale arvutisse laen.  Ühtegi testi (mida selles keskkonnas luua saab) mina seal miskipärast ei näinud katsetamiseks. Enamus materjale, mida vaatlesin olid üleslaetud failid (dokumendid, esitlused) seega ma ei julgeks seda õppevahendite loomise keskkonnaks nimetada..

 

Viide ülesandele: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/03/08/kolmas-teema-veeb-2-0-vahendid-oppematerjalide-koostamiseks/

 

 

 

 

 

 

 

 

Sisupakettide koostamise ülesanne – easygenerator – koodi ilma koodi tundmata!

Tuleb tõdeda, et see ülesanne oli  mulle väga meeltmööda! Valmis minu elu kõige esimene sisupakett ja jäin päris rahule! Mulle väga meeldib selline praktiline toimetamine/katsetamine.

Ka SCORM standardi olulisus sai selle käigus selgemaks – kõik sellele standardile vastavad sisupaketid saab laadida rahumeeli oma LMS-i ja ta näeb seal välja just selline nagu ta välja nägema peab ning säilitab kõik funktsionaalsused.

Terve nädala vabad hetked veetsin  andunult googeldades. Soovisin leida eriti ägedat ja lihtsat autorlusvahendit SCORM sisupaketi tootmiseks. Tundub, et Hans ongi about kõik need parimad välja toonud. Minule ei imponeerinud neist ükski. Ajan ka sel semestril taga seda “weeblylikku” lihtsust (et ka mitte nii tech-savvy‘d õpetajad viitsiksid korralikke ja vingeid materjale teha ja jagada).

Leidsin selle lihtsuse tasuliselt easygenerator.com  lehelt. Imeliselt lihtne tööriist – puhas applelik drag&drop (just nende uus course editor versioon mille vaadet ise kasutasin ja kõigile südamest soovitan).

Valisin õppematerjaliks oma bakaõpingutest inspireerituna sotsiaalpsühholoogia põgusa wikipedia lehe (et lõimida ja ära kasutada võimalust topeltkoguses teadmisi omandada),  mille kursuseks ümber vormisin. Nädalase surfamise tulemusel oli selge ka see, et mingit kuiva kursust ma ei tee – kasutasin lõbusaid interneti-meeme ja .gif-e, et oleks toredam seoseid luua. Ka nooremal publikul.

Hämmastavalt lihtne oli kõike seda teha. Mul on väga hea meel, et tehnilise nuputamise asemel sain keskenduda loomisele ja loovusele. Soovitan kõigil mu lühike moodle kursus läbi teha, et aimu saada kui tore tööriist on easygenerator.com

Alustan vaatest, mis on läbiv kogu töö sooritamisel – see on kursuse ülesehitus, mida klots klotsi haaval kokku hakkad liitma. Vasakul on klotsid ja lohistad need siis ükshaaval mingisse loogilisse järjekorda, lood pealkirjad ning täidad eesmärkide ning sisuga. Kui läheb vussi siis kustutad ära ja teed uuesti! Kui jäi midagi puudu siis lisad.

PS! Midagi ekstra sa salvestama ei pea! Salvestamine käib iga liigutust tehes automaatselt.

kursuse vaade

Kõik on inglisekeelne kuid väga lihtsalt mõistetav. Peatükid on sektsioonid (sections). Peatükid koosnevad sisust ja ülesannetest.

Ma ei hakka ülesandeid eraldi siia loetlema kuna nad kõik on kenasti eelmiselt jooniselt näha ning mõnda neist millele fantaasia peale hakkas kasutasin moodlesse tehtud kursusel samuti. See asub lingil: http://www.hanspoldoja.net/moodle/mod/scorm/player.phpa=92&scoid=296&currentorg=easygenerator&mode=&attempt=1

Need uudishimulikud, kel meie moodlele ligipääsu ei ole, saavad kursuse läbi teha siin: http://elearning.easygenerator.com/d1508cde-da18-47bf-a60f-a4060f903bef

Pilte, videosid ja .gif-e saab muide lisada ka internetilingina, mitte ainult kettalt üles laadides. See käib kõik ühe nn. sisu sisestamise välja kaudu. See oli jälle üks vau-efekt – taas jäi rohkem aega tegeleda sisu, ideede ja fantaasiaga.

skriin

 

Samuti saab sealtsamast lisada kasvõi tabeleid, valemeid, helifaile, dokumente. Lihtsamast lihtsam!

Keskkonna enda selgekstegemiseks ei läinud kuigi kaua aega sest inglise keelne juhendus oli niivõrd lihtne, loogiline ja põhjalik. Youtube’ist vaatasin hommikusöögi kõrvale mõned videod ning tegin läbi lehe enda poolt pakutava tuuri. Ja algas töö!

Kui millegi kallal kurta siis võibolla ülesannete mitmekesisuse üle. Tasuta saab kõige vingemat paketti proovida 14 päeva jooksul. Kõige lahjem ehk täiesti tasuta pakett sisaldab ainult “single choice” ja “multiple choice” ülesandeid ning SCORM-i eksportida ei ole võimalik (TinCan libatud).

 

Rõõm oli meisterdada! Tuleb tõdeda, et leidsin selle mida otsisin!

 

Võimalik, et annan ka UDUTU-le veel kunagi uue võimaluse sest seekord meil ei klikkinud kuigi proovisin ka seda.

Viide üledandele: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/02/22/teine-teema-sisupakettide-koostamise-vahendid/

 

Kerbal Space Program – omamoodi õppematerjal ja omamoodi repositoorium

Silmaringipostitus.

#oppematerjalid twitteri feediga tutvudes jäi silma artikkel “edutainmenti” ehk “educational entertainmenti” olevikust ja tulevikust.

(viide: https://www.edsurge.com/news/2016-02-07-is-the-educational-games-industry-falling-into-the-same-trap-it-did-20-years-ago)

Sellega seoses meenus mulle töökaaslase lustakas lugu, kes lõunalauas kurtis, et oli raisanud vähemalt kaks tundi enda elust, et läkitada orbiidile oma kosmoserakett – arvutas aga vektoreid niipidi ja naapidi ja tema raske töö kandis ka vilja! Rakett lendas orbiidile ja ees ootas põkkumine kosmosejaamaga kuid oh kurja – kõik läks untsu kuna põkkumismehhanismi oli ta monteerinud valetpidi oma raketi külge.

Pusimise tooraineks oli Kerbal Space Program  – http://www.kerbalspaceprogram.com

kerbal2

Pilt: ekraanitõmmis https://kerbalspaceprogram.com/en/

Tegemist ongi kaunilt animeeritud mänguga mille käigus saab igaüks läkitada orbiidile oma kosmoseraketi. Peategelasteks on toredad tegelased – Kerbalid keda ongi vaja aidata kosmose vallutamisel.

KerbalEdu  (http://www.kerbaledu.com/) on selle mängu koolikonteksti versioon (tasuline, saadaval nii PC-le, Macile kui Linuxile)

Õpetajate tarvis on mängul olemas tagasihoidlik repositoorium (mission library), kus saab otsida õppematerjali teema, õpilaste vanuse, missiooni tüübi, grupi suuruse, alustamise staadiumi ja tunni plaani järgi.

Lisan kuvatõmmise otsinguvõimalustest:

kerbal.jpg

Kuid samuti on võimalik “lesson planneri” abil oma missioonid ise kokku panna.

Asine õppematerjal väga erinevate teemade lustakaks õpetamiseks.

Kohtumiseni kosmoses?

 

Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse

Panen oma tarbeks siia kirja mõned olulised mõisted, mida olen pidanud endale selgeks tegema  kursuse materjalidega tutvumise käigus

*SCORM
*õpiobjekt
*õppevara
*repositoorium
*õpiobjektide repositoorium
*referatoorium
*metaandmed
*meta-metaandmed
*IEEEE LOM
*LRMI
*DLR
*OpenDOAR

Proovin kõigepealt õpiobjekti lahti seletada oma sõnadega ja piltlikult nagu kontakttunnist meelde jäi – õpiobjekt on nagu  üheksakümnendate alguses  soome MTV3  TV-shopis (ostoskanava) müüdud keeleõppe CD-plaat (õppematerjal)  kuid selle plaadi peatükid saad lammutada tükkideks (õpiobjektideks) ning ehitada vajadusele vastavalt uusi CD-plaate. Igal tükil on küljes kokkulepitud kategooriad (IEEE LOM) infot (metadata; meta-metadata). Selle info abil saab enda kursuse jaoks vajalikke tükke otsida teistest plaadikogudest (repositooriumidest/referatooriumidest) ning kokku panna uuteks plaatideks (LMS). Õpiobjektile seatud tunnused seob üheks SCORM, ehk õpiobjekti standard. Iseendale tuleviku tarvis kirjutan nad siia ka välja:

*Käideldavus
*Kohandatavus
*Kokkuhoid
*Vastupidavus
*Koostalitusvõime
*Korduvkasutus

Nagu nendest tunnustestki näha võib on selle kõige eesmärk on haridust odavamaks, kättesaadavamaks ja paindlikumaks muuta. Tänasel päeval on seda võimalik digitaalsete õpiobjektide abil saavutada.

Allikas: https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Minu enda kokkupuuted digitaalsete õpiobjektidega ei ole kuigi värvikad. Olen osalenud iTunes U avatud kursustel ning ka tööalaselt koolitatakse mind läbi iTunes U platvormil baseeruva äpi ning kohaliku wikipedia. iTunes U (ja iBooks Authorit) plaanin tutvustada kontakttunnis.

Oma bakaõppes puutun palju kokku moodlesse laetud õpiobjektidega. Teen nendega palju tööd ning üht-teist tahaks teinekord ettegi heita. Palju on esitlusi, pdf-dokumente, tekstidokumente, veebilehti. Kõige positiivsema kogemuse on jätnud interaktiivne blogi õpiobjektina (nagu käesolev) ning erinevad veebilehe vormis õpiobjektid (kui nad on hästi liigendatud, nagu näiteks see: LINK).

Allikas : http://erinevadoppijad.weebly.com/ koostaja Meidi Sirk

Olen siiski ka huvi ja silmaringi pärast uurinud Eesti kutseõppe repositooriume ning iseenda jaoks need repositooriumid ja märksõnad jooniseks vorminud.

 

õppevara

Üllatusin, et kutseõppele kasulikke repositooriume on küllalt palju. Eriti rõõmustasid mind koolide enda repositooriumid. Kohati on materjali rohkelt. Tõsiasi on aga see, et nad on valminud enamjaolt Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse raames (e-Võti; VANKeR). Rahastuse lõppedes on ka õppevara avaldamine soiku jäänud.

Kolleegidega jagame häid materjale samuti peamiselt läbi tööalase wikipedia*, materjali akuutsusest johtuvalt vahel ka läbi Facebooki grupi. Kursusekaaslastega jagame veebist leitud õpiobjekte läbi Facebooki grupi või läbi Dropboxi. Oma baka-ainete õppematerjalide haldamiseks on mul väga askeetlik ja isegi küllalt veider lähenemine – nimelt koondan ma kursuse digitaalsed materjalid kõik ühte folderisse mälupulgal ning koostan sinna ka tekstidokumendi märksõnade, muude allikate ning veebist leitud õppevara meeldejätmiseks:

materjalid

Kuid samuti talletan põnevaid leide oma blogi märkmete lehele. Küllalt puine ja piinlik meetod, eks? Selle osas ootan huviga mida kursusekaaslased kasutavad veebimaterjalide (miks mitte ka laiemalt) haldamiseks.

Tulles tagasi õpiobjektide jagamise juurde siis olen seda meelt, et avatud õpiobjektide jagamisest peab saama aja jooksul üks õpetaja kutsekvalifikatsiooni osa. Usun, et saab ka. See tähendab, et sa ei kvalifitseeru õpetajaks kui sa ei jaga enda koostatud õppematerjale. Näiteks aastas vähemalt 3 digitaalset õpiobjekti per õpetaja. Sellega võib kaasneda mingi statuut või õigus saavutada mingit statuuti. Seda võib käsitleda enese reklaamimisena(nagu seda on ülikoolide avatud kursused) kuid eelkõige on sellel ühiskonna huve teeniv värving.

Sellest peab saama (ja ma ei näe põhjust, miks ei saa) õpetaja kutse igapäevane osa. Muutused algavad meist endist.

Viide  ülesandele: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/02/08/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid-4/

 

*edit: mõeldud on siiski wikit