NOTABILITY rabab funktsionaalsusega

Notability on jälle üks selline rakendus, mille kohta tahaks maailmale karjuda, et “KASUTAGE JA NAUTIGE!”. Algusest peale. Nutiratas 5.0 peal on ta täiesti olemas ja rõõmuga jagan, mida olen temaga teinud. Kõigepealt aga ametlik osa:

Rakenduse pealkiri: Notability (by Ginger Labs)

Rakenduse versioonid: iOS 9.1.7; Mac 4.1.3

Toetatavad platvormid ja seadmed: iOS 11.0 või hilisem; macOS 10.13 või hilisem

Kasutamise valdkond: Produktiivsus, konspekteerimine, märkmete tegemine, annoteerimine

Funktsionaalsus:

  • Märkmete tegemine
  • Töövoo sujuvuse tagamine (töötamine nii iPadist, iPhone’ist kui arvutist)
  • Käsitsikirjas kirjutamine
  • Käsitsikirja konventeerimine trükitekstiks
  • Käsitsikirjast sõnade otsimine
  • Visandamine
  • PDF-ide annoteerimine
  • Lõikamine, kleepimine
  • drag&drop liigutamine
  • Audiomärkmed
  • Lindistamine
  • Märkmete eksportimine PDF formaatiAutomaatne varundamine tuntud pilveteenustes
  • Jagatud ekraani režiimis töötamine

Lühitutvustus: 100% paberivaba kirjatöö loengus, tööl ja kodus. Õpetajad, õpilased ja äriinimesed kasutavad Notability’t, et konspekteerimine ja märkmete tegemine efektiivseks ja nauditavaks muuta nii iPadil, iPhone’is, kui Macis.

JUHEND

Konto loomine: Eraldi kontot ei ole vaja luua. Kui oled iPadi või arvutisse rakenduse alla laadinud, lisad seadistustesse oma iCloud-i konto, mille abil püsivad nii iPadi kui arvuti rakendus sünkroonis ning kuhu kõik loodud märkmed üles laetakse ja automaatselt salvestatakse.

Screenshot 2019-11-17 at 00.29.59
iCloudiga sünkroniseerimine

Kasutajaliides:

Märkmete tegemisega seotud funktsioonid – teksti trükkimine, käsitsi kirjutamine Apple Pencil abil, markeerimine, kustutamine, lõikamine, liigutamine, lindistamine, meediasisu lisamine ja seadistamine.

IMG_0110

Märkmepaberit valides saab valida ruute, jooni, tühja lehte, erinevaid värve ning tekstuure:

IMG_0115

Meediasisuna saab lisada olemasolevaid fotosid, pildistada otse märkme sisse, GIF-e, veebiväljavõtteid ning uusi klebareid:

IMG_0113

Klebareid on samuti erinevaid ning neid saab eraldi seadistada (värv, font jne) nagu päris klebarite (sticky notes) vahel valida saab:

IMG_0120

 

Piltide lisamine käib samuti lihtsalt:

IMG_0117

Heli salvestamine ning lisamine käib samuti rakenduse seest:

IMG_0116

 

Mõned näited, kuidas tunnis märkmete tegemiseks Notabilityt kasutan:

Screenshot 2019-11-17 at 00.52.14Screenshot 2019-11-17 at 00.51.50

 

Tunnis pildistatud käsileht, millele on märkmed käsitsi juurde kirjutatud. Märkmikuväljavõte on lisatud DoogleDocsi faili:

Screenshot 2019-11-17 at 00.56.44

Millise õppeaine raames seda võiks kasutada:

Notabilityt sobib kasutada kõikides õppeainetes.

Arendab kognitiivseid õpioskuseid, mis on seotud otseselt meeldejätmise, meenutamise ja kasutamisega. Bloomi taksonoomia valdkond: teadmine/meelde jätmine. Nii mõttekaartide, kui mõistekaartide joonistamiseks, visualiseerimiseks, ajajoonte visandamiseks, konspekteerimiseks, märkmete tegemiseks, mõtestamiseks jne.

Hind:

  • iOS 8,99€, Mac 9,99€.
  • Õpilastele eraldi allahindlust ei ole.
  • Koolidele EDU soodustus 50% üle 20 litsentsi hankides.

 

Kasutan ise juba pea aasta jagu Notabilityt. Hea ja turvaline tunne on, kui õpiressursid on nii tahvlist kui arvutist kättesaadavad ja kommenteeritavad. Pliiatsi, iPadi ja äpi koostöö on LAITMATU. Kasutan lisaks veel PaperLike ekraanikilet, mis imiteerib paberit ja paberil kirjutamist – pliiats ei klõbise ja libise vastu iPadi ekraani. Olen sedagi kasutanud pea aasta ja kile on laitmatus korras. Arvutirakenduse ja tahvlirakenduse koostöö on samuti LAITMATU. Seda lihtsalt peab rõhutama. Olen viimasel ajal sattunud kasutama tõeliselt efektiivseid tööriistu ja kui ma ei eksi siis mu julgemad katsetamised (loe: tasuliste äppide proovimised) saidki just Notabilityga alguse.

Armastan sirgeldada ja visandada, tõsta ümber, kustutada, lisada, täiustada. Mulle meeldib mahutada teemasid ühele lehele ja näha suurt pilti,  mõtestada ja lahti mõtestada, vajadusel ümber mõtestada. Vahel tahan asju panna ajajoonele ja neid seal ümber kabetada. Vahel teen skeeme, et uued teadmised silme ees oleks ja panen nii tükkidest kokku tervikut.

Üks miinus siiski on ka minu enda jaoks isiklikult – Workspaces’i CEO ütles, et ma ei saa Notability märkmeid sinna lisada praegu ega ilmselt hakka ka tulevikus saama. Teine pisike miinus on  see, et märkmeid ei saa jagada näiteks kursusekaaslastega otse äpist (läbi iCloudi näiteks). Peab äpist välja eksportima ja meiliga saatma või muu jagamislahenduse leidma sellele PDF-ile.

Lõpuks ometi sain hingelt ära:)

Link ülesandele: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2019/11/05/viies-teema/

 

Kuidas oma personaalses õpikeskkonnas orienteeruda?

Personaalne õpikeskkond laieneb aasta aastalt ja küsimus ei ole enam selles, milline või kui suur ta on vaid selles, kuidas selles kõiges mõistliku aja – ja närvikuluga orienteeruda? See lõputu klikkimine ja ühtede-samade lehtede/kaustade/failide järjekordne avamine (ja tihti ka uuesti allalaadimine), otsimine, surfamine..  Tuleb tuttav ette? KOHUTAVALT tüütu ja demotiveeriv!

See kõik on isegi nii tüütu, et vahepeal lihtsalt printisin materjale välja, mida tihti kasutasin, kuid mille ülesleidmiseks alati tohutult aega läks… Ja tihti lihtsalt vältisin asjade tegemist, milleni tee alati nii lõputult pikk ja käidud tundus.

Kuniks juhtus maailma parim asi – Apptoriumi Workspaces! See on nüüd küll tööriist, millest olen tahtnud kohe algusest peale kirjutada. Olen kasutanud seda üle kuu aja ja ma  juba tunnen, et olen parem inimene,  kolleeg ja kaastudeng:) Ma otsisin enda jaoks lahendust (äppi), kuhu koguda otseteed erinevate materjalideni – sisuliselt ressursihaldustarkvara. Või personaalsete õpiressursside haldamise tarkvara.

Mul oli eelkõige tarvis pidevalt leida kaustu ja faile erinevates pilveteenustes (GoogleDrive, iCloud, Dropbox) ja oma arvutis (õpingutega seotud artiklid, kodutööd jne). Samuti olid ripakil tohutu hulk väliseid linke – näiteks õpingutega seotud eDidaktikumi, ASIOi, ÕISi, GoogleClassroomi, Eliademy, Facebooki gruppide, Facebooki vestluste, Moodle, EduFeedr, erinevad kursusespetsiifilised äpid, võrgustikud, lingid materjalidele jne

See lõputu ringiklikkimine on nüüd ajalugu. Kõik olulised ressursid on nüüd sisuliselt kolme kliki kaugusel! Mida Workspaces teeb on see, et ta võimaldab sul luua erinevaid töölaudu teemade kaupa ning linkida sinna kõik su selle teemaga seotud ressursid. Ja need töölauad saab ette manada ühe klikiga ülevalt menüüribalt.

Screenshot 2019-11-03 at 01.02.27.png

Kahjuks ei tule see postitus kuigi pikk sest äpp ise on väga lihtne. EDIT menüü alt muudkui lisad uusi töölaudu ja töölaudadele lohistad lingid, kaustad, failid. Vajadusel nimetad nad ümber seal selliselt, et sul kiirelt peale vaadates lihtne aru saada on, mis on mis. Samas töötab üldjuhul ka preview (hetkel AppStore’is saadaoleval versioonil ei ole aga uuel Workspaces 2 betal on – jah ma kirjutasin Apptoriumi ja küsisin, kas preview funktsioon on võimalik saada ja tuli välja, et juba betal saadaval ja toimib!

Screenshot 2019-11-03 at 01.19.13
Ressursid

Workspaces äpp on lisaks mõeldud töötama selliselt, et sa saad ära määrata need ressursid, mida ta automaatselt avada võiks. Näiteks lõputööd või teadusartiklit kirjutades avab sulle “Lõputöö” projekti alt nii su pooliku kirjutise, kui Zotero, mõne parasjagu poolenisti loetud artikli – ehk siis töö saab jätkuda just sealt, kust ta pooleli jäi ühe nupuvajutusega (START). Selle jaoks tuleb ressursi (faili, kausta, äppi vms) lisades või muutes (EDIT) märkida linnuke “Launch With START” ette (sinised täpikesed menüüs näitavad seda, millised avanevad automaatselt START vajutades). Ma ise seda funktsiooni eriti aktiivselt ei ole kasutanud.

Screenshot 2019-11-03 at 01.21.33 (2).png
Preview funktsioon
Screenshot 2019-11-03 at 01.24.38
Minu kooliga seotud kategooriad
Screenshot 2019-11-03 at 01.26.10
Õpikeskkondade kursuse olulised ressursid

Ma tunnen, et ma olen oluliselt produktiivsem ja motiveeritum, kui ma ei pea opereerima segaduses. Prokrastineerin ning halan ka vähem. Ilmselt seda tingib ikka mingitsorti kontrolli tunne (kontroll oma poolikute asjade üle). Lõppenud projektid saab ära arhiveerida (ei pea kustutama ja mutiauku saatma) ning nende juurde saab alati tagasi minna, kui mõni oluline ressurss taas välja tarvis kaevata on.

Ma olen nii võlutud selle äpi lihtsusest ja sellest, et keegi kuskil on osanud mõelda täpselt selliselt, nagu minul tarvis on oma töövoo edendamiseks. Edasiarendusena võiks need ressursid olla mingitmoodi  ja mingi määrani jagatavad. Samuti tahaks iPadi ja telefoni rakendust. Seda juba uurisin, kas mu Notability (sigahea äpp läbisegi iPadil ja arvutis märkmete tegemiseks) seest ka faile saaks sinna lisada aga seda kahjuks mitte:(

Lisaks õpiprojektidele ja -ressurssidele haldab Workspaces mängleva kergusega ka tööprojekte ja isiklikke projekte. Kahjuks saadaval ainult macile ja tasuline aga siiski õpilastele poole soodsamalt.

Ülesande link: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2019/10/23/neljas-teema-personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad-2/

 

 

Õpihaldussüsteemidest ja kuidas aju tegelikult õpib

Mulle meeldib ikka vastuolusid leida ja nende kallal pusida. Hetkel mõtisklen selle üle, kas näiteks Bloomi taksonoomia on korreleatsioonis sellega, kuidas aju pedagoogilise psühholoogia arusaamade järgi tegelikult õpib?  Uurisin seda ja ma võibolla ei oleks julgenud nii avalikult seda mõtisklema isegi hakata aga mulle meeldisid George Siemensi mõtted artiklis, kus ta seadis kahtluse alla õpihaldussüsteemide õppijat ja tema õppimist toetamise võimekuse. Artikkel on küll aastast 2004 ning aeg on edasi läinud aga õpihaldussüsteemide teostus on valdavalt ikka kinnine. Ja kinnine selles samas tähenduses, mida toob välja ka Siemens –  õpihaldussüsteemid on liiga struktureeritud, ei võimalda õpetajal ja ennastjuhtival õppijal tuua sisse enda mitmekesiseid õpiressursse ja luua seeläbi õppija õppimisest lähtuvat rikkalikku õpiökosüsteemi ja õpiteid. Või siis on siis sellised moduleeritud süsteemid tasulised ehk mittekättesaadavad õpilastele ja õpetajatele.

Tulles tagasi Bloomi taksonoomia ja selle juurde, kuidas aju tegelikult õpib –  sarnase küsimuse on esitanud üheksakümnendate keskel endine Bloomi õpilane, pedagoodiline psühholoog Lorin Anderson ning esitanud täiendatud versioon bloomi taksonoomiast, mis kaasas lisaks soorituse mõõtmele ka sisu mõõtme ning tegi sellega Bloomi hierarhiast mitmemõõtmelise.

Note (28)

Selle skeemi abil saab luua õpieesmärke, mis toetavad nii oskuste õppimist, kui teadmiste omandamist. Lühem inglisekeelne kukkuvõte on kirjutatud uurimisrühma liikme David R. Krathwohl poolt.  Minu skeemist oluliselt arusaadavam visualiseering asub siin.

Ning tulles nüüd tagasi õpihaldussüsteemide juurde. Oma hetkel käsil oleva ELU projekti baasil võin öelda, et näiteks GoogleClassroom ei toimi kindlasti nii mitmemõõtmeliselt, kui ülalkirjeldatu põhjal ideaalis teha võiks. Kuigi ta on lihtne ilma erilise väljaõppeta kasutama asuda, lakooniline ja intuitiivne, täidab ta oma eesmärki ainult õppematerjalide üleslaadimiseks ning õpiressursside haldamiseks, ülesannete loomiseks (õpetaja poolt) ja raporteerimiseks (tudengid). Diskussioonid on Google Classroomis raskesti hoomatavad (teavitused; feed).

Kogu loomeprotsess toimub meil siiski näost-näkku kohtudes või Discord appis. Projektis osalevad kolm uurimisrühma suhtlevad oma kinnistes temaatilistes “kanalites” ning kõik koos ka erinevates ühistes temaatilistes kanalites, kuna projekti lõpptulemus moodustab terviku ning uurimisrühmad peavad palju ka koostööd tegema. Discord ja GoogleClassroom ei ole omavahel absoluudselt mingis süngis, ei ole võimalik ka panna sünki ning seetõttu ei ole see kõik holistiline ja õpiprotsessi toetav. Lisaks eksisteerib kursuse GoogleDrive ja seal olevad ressursid, mis omakorda ei ole nn. süngis kummagi vahendiga.

Sellele oma ELU projektile otsa vaadates leian ma, et ei ole olemas ühte kõiki õppimisvajadusi- ja võimalusi katvat õpihaldussüsteemi. Isegi mitte tasulist. Ja kardetavasti ei saa ka olema. Kõik vinged äpid, mille abil tahaks koos meie projektimeeskonnaga koosloomet teha asuvad kas minu arvutis ja ei ole koosloomeks ja suhtluseks mõeldud. Või on koosloomeks ja suhtluseks mõeldud aga ei ole integreeritavad ühtegi teise õpihaldussüsteemi. Või on tasulised. Süsteemid ja äpid arenevad liiga kiiresti teineteisel eest ära ning pigem usun ma sama, mis Siemens – erinevate süsteemide tükid peavad teineteisega koos modulaarselt töötama, mitte teineteise sisse või ümber  kuuluma.

Samuti muutub see, mida me teame mälust, õppimisest, ajust, tehnoloogia võimekusest ja kes teab millest veel. Ühel helgel päeval uuendab keegi Bloomi uuendatud taksonoomiat ning taas peame alustama õpihaldussüsteemide ehitamist sisuliselt nullist.

Loomulikult algab kõik õpieesmärkide ja õpiväljundite seadmisest ning kursuse disainimisest. Kui ägeda kursuse sa looksid siis, kui vahendid ei ole piiriks? Ja kui palju erineb see sellest, kui sa pead oma kursuse looma vahendite piiratud võimalusi arvestades?

Vaielge julgelt:)

Link ülesandele: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2019/10/07/kolmas-teema-opihaldussusteemid-2/

Allikad:

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://web.archive.org/web/20090918171801/http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Krathwohl, K. R. (2002). A Revision of Bloom’s Taxonomy: An Overview, Theory Into Practice, 41:4, 212-218, DOI: 10.1207/s15430421tip4104_2

Revised Bloom’s Taxonomy.  Loetud aadressil http://www.celt.iastate.edu/teaching/effective-teaching-practices/revised-blooms-taxonomy/

TeachThought, A 3-Dimensional Model of Bloom’s Taxonomy. Loetud aadressil https://www.teachthought.com/critical-thinking/3-dimensional-model-blooms-taxonomy/

 

Õppekeskkond või õpikeskkond

Inglise keeles ei paista olevat mõistete vahel konflikti – õpikeskkond on üheselt mõistetav learning environment. Eesti haridustekstides kasutatakse läbisegi õppekeskkkonda ja õpikeskkonda. Peamiselt siiski õpikeskkonda. Ka Hans oma postituses viitab riiklikus õppekavas laiutavale õppekeskkonna definitsioonile, ehkki kasutab lõpuks siiski oma postituses läbivalt terminit õpikeskkond.

EKI haridussõnastikust võib välja lugeda, et tegemist on sünonüümidega.

Seostan ise õpikeskkkonda muutuvast õpikäsitusest lähtuvalt õppimiskesksemana, kui õppekeskkonda. Õpikeskkond kõlab nii, nagu seal toimub õppimine, õppekeskkond kõlab nii, nagu seal toimub väljaõpe või vähemalt lähtub see rohkem õpetaja õpetamisest, kui õppija õppimisest.

Mina usun sügavalt, et me oleme see, mida me räägime ja milliseid sõnu kasutame. Meie ise oleme omale kõige pühendunum publik, kuuleme omaenda lausutud sõnu, saame neist aru ning kujundame oma hoiakud ka vastavalt. Peame seetõttu mõistetesse ja keelekasutusse aupaklikkusega ja täpsusega suhtuma.

Kas õppekeskkond on tänapäeval üldse aktuaalne ja korrektne termin? Kas õpikeskkond on osa õppekeskkonnast? Või on nad samal pulgal? Eelmainitud riiklik akt, muide, nimetab ka virtuaalses keskkonnas toimuvat õpet virtuaalseks õppekeskkonnaks.

§ 7.Õppekeskkond

 (1) Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.

Ülejäänud eestikeelne internet kasutab valdavalt õpikeskkonna mõistet, nagu näha ka allolevast Google Trendsi koostatud graafikust.

Screenshot 2019-09-30 at 21.45.19
Google Trends: õpikeskkond vs õppekeskkond

Olen Hansuga nõus, et kõike meie ümber võib lõpuks oskuslikult käsitledes kasutada õpikeskkonnana – selle tarbimine oleneb meie õpioskustest ja -hoiakutest.

Samuti meeldib mulle mõte õpetajast, kui õppimisprofessionaalist, kes mitte ei kanna õppijatele üle teadmisi, vaid suunab õppijaid õppima nii, et need leiaksid tee uute teadmisteni läbi neid juba ümbritsevate õpikeskkondade – mõned neist keskkondadest on avatumad, mõned suletumad, mõned rohkem ja mõned vähem hajutatud, mõned personaalsemad ning mõned rohkem õpetaja poolt juhitud.

Õpikeskkod kuulub elukestva õppe põhiterminoloogiasse (ingl.k. “learning environment”) ning on tõlgitud järgmiselt – tingimuste kogum, mis mõjutab õppimist (ingl. k. seletatud nii: “Learning environments should become more open, flexible and integrated and learning systems transformed so that they become more responsive and relevant to the needs and interests of learners)

EKI e-õppe terminite andmebaasis on aastal 2012 lisatud õpikeskkonna kohta definitsioon: Vaimne ja füüsiline ja/või virtuaalne keskkond, kus õpe toimub. Juhin tähelepanu, et toimub õpe, mitte õppimine. Õppekeskkond ise ei kuulu sellesse terminite loetelusse.

Googlest leitu põhjal tundub, et nende kahe termini segamini kasutamine on vääratus. Google Scholari ajaloo põhjal võib oletada, et 2000ndate alguses sai mõne aastaga selgeks, et tegemist on kahe erineva terminiga või veelgi enam – pigem siiski rohkem ühe terminiga – õpikeskkond.

Hansuga sel teemal vesteldes sai lisaks selgeks, et e-õppekeskkond on suupärasem öelda, kui e-õpikeskkond. Olin isegi nõus. Aga praegu tundub mulle endale juba, et  e-õpikeskkond kõlab märksa kaunimalt ja mõtestatumalt – kannab endas õiget õppija õppimisest lähtuvat sõnumit.

Võta siis kinni:)

Link ülesandele: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2019/09/24/teine-teema-opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis-2/

Haridustehnoloogia ajaloost

Link ülesandele: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2019/09/09/esimene-teema-ulevaade-haridustehnoloogia-ajaloost-2/

Reflekteerin siia juurde enda õppimist – nimelt on mul on artiklit mõnevõrra raskem lugeda, kui ma ei otsi  millelegi konkreetset vastust või ei proovi lahendada selle abil mingit probleemi. Seega ülesandepüstitus – tuua välja olulisim materjalidest oli minu jaoks keeruline. Kõik tundus ühtviisi oluline ja põnev.

Valisin Andrew Molnari artikli “Computers in Education: A Brief History”,  arvutid hariduses tundus laie teema, kui e-õppe ajalugu. Kohati kahtlesin, kas ta on kirjutanud ajalises järjestuses.  Endale omasel lakoonilisel moel püüdsin loetut kokku võtta  läbi visualiseerimise ning välja tuua artiklist aspektid, mis on mänginud rolli arvutite kasutamisel hariduses. Artikkel aitas kogeda holistiliselt  teekonda tänapäevase nutika õppimiseni või tehnoloogiaga rikastatud õppimiseni arvuti kasutamise vaatenurgast.

kool

 

Kaugkoolituse kujunemine tundus mulle samuti põnev just õpikäsituste seisukohast (Anderson&Dron, 2011) . Kognitiiv-biheivioristlik, konstruktivistlik ning konnektivistlik õpikäsitus on tekkinud selleks, et teineteist täiendada, miksida oma tehnoloogiaid ja õpitegevusi. On selge, et ei eksisteeri ühte ainuõiget õpikäsitust vaid ka tehnoloogiapõhise õppe efektiivsuse kontekstis on kõigil kolmel oma oluline roll. Jääb vaid üle oodata, millist õpikäsitust uued tehnoloogiad kujundama hakkavad.

Viited:

Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx

Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. Loetud aadressil http://dx.doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890

Õpikeskkonnad ja -võrgustikud kursuse õpileping

Õpilepingu koostamine võimaldab õppijal leida oma õpitee, õpieesmärgid ning ning -strateegiad.  Samuti võimaldab see õppijal hinnat, millisel määral oma personaalsed õpieemärgid saavutati (Põldoja, Jürgens & Laanpere, 2016). Õpileping lähtub õppija tegevustest. Õpilepingut ei tasu segamini ajada õppelepinguga, mis lähtub sellest, millised on õppes osalemise tingimused.

Kuna kuulan seda kursust teist korda (varasemad kursuse postitused on leitavad siitsamast bogist), huvitab mind ka see, kuidas õppejõud kursust edasiarendanud on.  Kuidas üldse ühe kursuse arendamine käib, millest on ajendatud jne.  Haridustehnoloogia ajalugu ja õpikeskkondadega seotud trendid on kindlasti minu jaoks uued põnevad teemad selle kursuse raames ning nendega soovin end kurssi viia. See oli ka õppejõu soovitus.  Samuti saan anda õppejõule tagasisidet kursuse kohta võrreldes oma paari aata taguse kogemusega samal kursusel.

Ka projektõppes parima välja toovad õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid pakuvad mulle huvi ELU-projekti kontekstis. Meeskonna- ja projektitöö väljakutse on kindlasti toimiv virtuaalne töökeskkond.

Tahan kursusel panustada kursusekaaslaste postitustele kaasaelamisesse. See rikastab nii enese, kui kursusekaaslaste õppimist ning aitab luua meie õppimisele tähendust.

Lõputööd kirjutades kahetsesin väga, et ei pannud juba varakult tallele õpingute jooksul loetud kirjandust ja teadusartikleid piisava süsteemsusega ja läbimõeldud märksõnadega. Seda viga tahan magistriõpingutes parandada ja leida hea tööriista. Mendeley ei ole usaldusväärne MS Wordiga töötades. Vihjed on teretulnud.

Kursuse rühmatöös (õpikeskkonna disain) soovin samuti osaleda, praktilise disainikogemuse saamiseks.

Link ülesandele: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2019/09/08/opileping-ja-esimesed-tegevused/

Viide:

Põldoja H., Jürgens P., Laanpere M. (2016) Design Patterns for Badge Systems in Higher Education. In: Chiu D., Marenzi I., Nanni U., Spaniol M., Temperini M. (eds) Advances in Web-Based Learning – ICWL 2016. ICWL 2016. Lecture Notes in Computer Science, vol 10013. Springer, Cham

Samsung Digi Pass töötoad

Samsung Digi Pass pakkus taas võimalust kutseõpilastega nende digi-ideede kallal pusida. Eelmise aasta tagasisidele tuginedes lisasin veel rohkem meeskonnatöö komponenti. Jagasime ära ametid projektijuht, CTO ja CMO.

Projektijuhi esimene ülesanne oli kokku koguda oma meeskonna kõikvõimalikud unikaalsed oskused, mida teistele meeskondadele müüa saaks.

CMO esimene ülesanne oli koos meeskonnaga oma digi-idee väärtuse ja kasu keelde tõlkimine ja ühte lausesse mahutamine. Samuti meeskonna logo visandamine.

Meeskonnad said sellega vapustavalt hakkama ja esitlesid ka toredalt. See oma mõtete lihtsustamine ja kasu keelde tõlkimine ei ole sugugi kerge. Müts maha meeskondade ees.

Edasi hakkab CMO oma reklaamlauset ja logo digiteerima. Loome meeskonna blogisse bänneri. Samal ajal loob projektijuht meeskonna digi-idee projektile ajajoone. CTO ülesanne on mõlemat backida nende tegevuste juures.

#samsungdigipass #digitiimiliige #digilooja #digiuuendaja #digiesitleja

Mitteverbaalsest suhtlemisest

Selle ülesande juures mõtisklesin rohkem selle üle, kas kutseõppe kontekstis õpin seda selleks, et ennast paremini väljendada või selleks, et õpilasi paremini “lugeda”. Või midagi kolmandat? Tõtt öeldes ei tulnud mul esimene pähegi. Kuigi tundub, et just see esimene paistab õpetamise edukuse seisukohast olulisem olevat. Lisaks õpetaja kehakeelele mõjutab õppimise tulemuslikkust ka õpetaja paralingvistika  (Beebe, 1980).

Loe edasi “Mitteverbaalsest suhtlemisest”

Kutseõpetaja töö ergonoomia

 

Ergonoomika ehk ergonoomia on tööviiside, töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks (Tint, 2000)

Ergonoomia on palju rohkem, kui rannet toetav hiirematt või piisav valgustus töökohal. Ergonoomia eksisteerib nii mikro- kui makrotasemel ning algab projekteerimisest ning lõpeb (minu suureks üllatuseks) psühholoogiaga (Tint, 2000).

Loe edasi “Kutseõpetaja töö ergonoomia”