Õppedisaini alused: Kivike tiigis

Õppedisaini (instructional design) rajaja M. David Merrilli õpetamise põhiprintsiibid aitavad õppematerjali luua selliselt, et õpilasel oleks lihtsam õpitut omandada:

Probleemi- (ülesande)keskuse printsiip – ülesande lahendamine soosib õpitava omandamist.

Aktiveerimisprintsiip – kui kasutatakse ära varemõpitut või varemkogetut  uue materjali omandamiseks

Rakendatavusprintsiip – kui uut infot suudetakse kohe kasutada ülesande lahendamisel

Demonstratsiooniprintsiip – uusi teadmisi omandada aitab, kui suudetakse näidata reaalseid, elulisi ülesandeid ja lahenduskäike, katseid.

Lõimimise printsiip – õpitut omandada aitab, kui õpilased saavad luua seoseid oma igapäevaelu ja õpitu vahel.

Pebble-in-the-pond on õppedisaini mudel, mis lähtub ülalnimetatud põhimõtetest.

Keskmes on eluline probleemipüstitus, et luua kontekst. Selle ümber moodustatakse õpitegevuste- ja õpiülesannete samm-sammult keerulisemaks muutuv jada, mille eesmärk on saavutada soovitud õpiväljund. Jadast  lähtuvalt moodustuvad osised ehk vajalik info, õppematerjalid, õpiobjektid.

Merrill jagab tunnis võimalikult omandatavate teadmiste ja oskuste tasemed samuti tükkideks:

tervikpilt – information about

terviku osised – parts-of 

sarnasused ja liigitamine – kinds-of

rakendamine – how to

hinnang ja prognoos – what happens

Nendest lähtuvalt valitakse õpetamise strateegiad (rääkimine,näitamine, küsimine,tegemine).  Kõik eelnev tuleb lõpuks kokku disainida (interaktsioonidisain) ning arendada õpikeskkond ja õppematerjalid.

Merrilli enda väga lihtne ja praktiline juhendus sel teemal:

Olen Merrilli õpetamise põhiprintsiipidega ning Gagne õppetunnimudeliga kokku puutunud oma kutsepedagoogika didaktika ainetes ning näiteks oma praktikumi näidisõppetunni planeerimisel lähtun ka Merrilli printsiipidest. Olen märganud, et ka oma igapäevases müügitöös on võimalik neid printsiipe edukalt rakendada uutele klientidele täiesti tundmatu toote (võõras operatsioonisüsteem, võõrad aplikatsioonid) esitlemisel/tutvustamisel/müümisel. Kuiv, igav (ka liiga keeruline) ja irrelavantne näide või isiklike vajadustega/kogemustega seost mitte omav demonstratsioon ei suuda eales edasi anda toote või teadmuse tegelikku väärtust. (Õpi)väljund jääb saavutamata. Ka minu erialal – kutseõpetuses – on ülesannete loomisel piiriks tõenäoliselt vaid fantaasia. Terviklikke probleeme ja realistlikke ülesandepüstitusi jagub kindlasti igal kutsealal rohkelt.

Merrilli enda Youtube’i kanalis on küllalt päris head materjali suure pildi sisse nägemiseks:

https://www.youtube.com/channel/UC-ohpeMlUlGaLelSXCZsuPw

Teema mõistmisel oli abiks ka üks eelmise aasta kursuse postitus: https://ijanson.wordpress.com/2015/09/23/oppedisaini-alused-merrilli-kivike-tiigis-oppedisaini-mudeli-kokkuvote/

Samuti lugesin huviga oma tiimikaaslase postitust, kes on selle juba sidunud grupitöö ülesandega: https://katrinaedma.wordpress.com/2016/09/19/kokkuvote-merrilli-kivikve-tiigis-oppedisaini-mudelist-ja-selle-rakendusvoimalustest-minu-too-kontekstis/

Allikad:

Laanpere, M. (2016). Õppedisaini alused IFI7051.DT Loeng “Sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkonda.”

Merrill, D. M. (2007). Task-Centered Instructional Strategy

Merrill, D. M. (2002).  A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design

Jäta sõna

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s