Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse

Panen oma tarbeks siia kirja mõned olulised mõisted, mida olen pidanud endale selgeks tegema  kursuse materjalidega tutvumise käigus

*SCORM
*õpiobjekt
*õppevara
*repositoorium
*õpiobjektide repositoorium
*referatoorium
*metaandmed
*meta-metaandmed
*IEEEE LOM
*LRMI
*DLR
*OpenDOAR

Proovin kõigepealt õpiobjekti lahti seletada oma sõnadega ja piltlikult nagu kontakttunnist meelde jäi – õpiobjekt on nagu  üheksakümnendate alguses  soome MTV3  TV-shopis (ostoskanava) müüdud keeleõppe CD-plaat (õppematerjal)  kuid selle plaadi peatükid saad lammutada tükkideks (õpiobjektideks) ning ehitada vajadusele vastavalt uusi CD-plaate. Igal tükil on küljes kokkulepitud kategooriad (IEEE LOM) infot (metadata; meta-metadata). Selle info abil saab enda kursuse jaoks vajalikke tükke otsida teistest plaadikogudest (repositooriumidest/referatooriumidest) ning kokku panna uuteks plaatideks (LMS). Õpiobjektile seatud tunnused seob üheks SCORM, ehk õpiobjekti standard. Iseendale tuleviku tarvis kirjutan nad siia ka välja:

*Käideldavus
*Kohandatavus
*Kokkuhoid
*Vastupidavus
*Koostalitusvõime
*Korduvkasutus

Nagu nendest tunnustestki näha võib on selle kõige eesmärk on haridust odavamaks, kättesaadavamaks ja paindlikumaks muuta. Tänasel päeval on seda võimalik digitaalsete õpiobjektide abil saavutada.

Allikas: https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Minu enda kokkupuuted digitaalsete õpiobjektidega ei ole kuigi värvikad. Olen osalenud iTunes U avatud kursustel ning ka tööalaselt koolitatakse mind läbi iTunes U platvormil baseeruva äpi ning kohaliku wikipedia. iTunes U (ja iBooks Authorit) plaanin tutvustada kontakttunnis.

Oma bakaõppes puutun palju kokku moodlesse laetud õpiobjektidega. Teen nendega palju tööd ning üht-teist tahaks teinekord ettegi heita. Palju on esitlusi, pdf-dokumente, tekstidokumente, veebilehti. Kõige positiivsema kogemuse on jätnud interaktiivne blogi õpiobjektina (nagu käesolev) ning erinevad veebilehe vormis õpiobjektid (kui nad on hästi liigendatud, nagu näiteks see: LINK).

Allikas : http://erinevadoppijad.weebly.com/ koostaja Meidi Sirk

Olen siiski ka huvi ja silmaringi pärast uurinud Eesti kutseõppe repositooriume ning iseenda jaoks need repositooriumid ja märksõnad jooniseks vorminud.

 

õppevara

Üllatusin, et kutseõppele kasulikke repositooriume on küllalt palju. Eriti rõõmustasid mind koolide enda repositooriumid. Kohati on materjali rohkelt. Tõsiasi on aga see, et nad on valminud enamjaolt Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse raames (e-Võti; VANKeR). Rahastuse lõppedes on ka õppevara avaldamine soiku jäänud.

Kolleegidega jagame häid materjale samuti peamiselt läbi tööalase wikipedia*, materjali akuutsusest johtuvalt vahel ka läbi Facebooki grupi. Kursusekaaslastega jagame veebist leitud õpiobjekte läbi Facebooki grupi või läbi Dropboxi. Oma baka-ainete õppematerjalide haldamiseks on mul väga askeetlik ja isegi küllalt veider lähenemine – nimelt koondan ma kursuse digitaalsed materjalid kõik ühte folderisse mälupulgal ning koostan sinna ka tekstidokumendi märksõnade, muude allikate ning veebist leitud õppevara meeldejätmiseks:

materjalid

Kuid samuti talletan põnevaid leide oma blogi märkmete lehele. Küllalt puine ja piinlik meetod, eks? Selle osas ootan huviga mida kursusekaaslased kasutavad veebimaterjalide (miks mitte ka laiemalt) haldamiseks.

Tulles tagasi õpiobjektide jagamise juurde siis olen seda meelt, et avatud õpiobjektide jagamisest peab saama aja jooksul üks õpetaja kutsekvalifikatsiooni osa. Usun, et saab ka. See tähendab, et sa ei kvalifitseeru õpetajaks kui sa ei jaga enda koostatud õppematerjale. Näiteks aastas vähemalt 3 digitaalset õpiobjekti per õpetaja. Sellega võib kaasneda mingi statuut või õigus saavutada mingit statuuti. Seda võib käsitleda enese reklaamimisena(nagu seda on ülikoolide avatud kursused) kuid eelkõige on sellel ühiskonna huve teeniv värving.

Sellest peab saama (ja ma ei näe põhjust, miks ei saa) õpetaja kutse igapäevane osa. Muutused algavad meist endist.

Viide  ülesandele: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/02/08/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid-4/

 

*edit: mõeldud on siiski wikit

 

 

 

 

 

2 thoughts on “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse

  1. Tööalase Wikipedia all mõtled Sa vist asutusesisest wikit MediaWiki vms tarkvara peal, mitte avalikku Wikipediat? Wiki on tarkvara tüüp (umbes nagu ajaveeb), MediaWiki on levinuim avatud lähtekoodiga wikitarkvara (nagu ajaveebide puhul WordPress) ning Wikipedia on üks suur MediaWiki installatsioon (umbes nagu WordPress.com on suur WordPress tarkvara installatsioon).

    Väga kasutajasõbralik wikitarkvara on ka OS X serveriga kaasas. See oli üks põhilisi põhjuseid, miks ma aastaid tagasi Lilleküla koolis üritasin OS X serverit kasutusele võtta. Viimastel aastatel on MediaWiki toimetamine ka õnneks kasutajasõbralikumaks arendatud…

    Meeldib

Jäta sõna

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s