Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Käesoleva kursuse raamides endamisi brainstormides ja kursuse materjali lugedes leidsin, et Hans ja Terje on kenasti üritanud seljatada avatud-online kursuse pedagoogilisi väljakutseid (Väljataga, Põldoja, & Laanpere, 2011):

*Rühma gravitatsioon (infot ei ant avaid infot nõutatakse grupilt)

*Katkematu sisu tootmise jälgimine ja hinnangue andmine

*Materjalide ja tegevuste disainimine

*Tagasiside andmine

Mulle endale tundub, et käesoleva kursuse juures on kõige suurem väljakutse õppejõule utsitada tootma sisu ja diskussiooni. Individuaalne blogi… on väga individuaalne:) Ja selle pidamine on samuti – igaühe enda nägu. Ja see viib meid kohe järgmise väljakutse juurde – nende mitmete individuaalsetes blogides toodetud sisu ja aktiivsuse hõlp jälgimine. Väljakutse kursusel osalejale on ka teiste blogide jälgimine ja selle oma viisi leidmine (teavituste väljatöötamine vastavalt harjumustele või uute harjumuste väljatöötamine – minu enda näitel). Ja siis veel lihtne tagasiside andmine. Väga palju aega on kulunud endale sobiva infrastruktuuri välja töötamiseks (mis jätkuvalt feilib).

Huvitav oleks näiteks hoopis kursuse “online-ajakiri” või nn. portaal kuhu kursusel osalejad toodavad sisu ehk “artikleid” ja saavad kommenteerida teineteise artikleid. Omakorda saab anda hindeid kommentaaridele. Ideaalis jookseb see info ka kuhugi õppejõu kasutajaliidesesse (mis ei ole keeruline!) kokku (aktiivsus, kommentaaride ja artiklite kvaliteet või teemakohasus). Õppejõul võib olla oma iganädalane rubriik, milles jagab uusi ülesandeid ja materjale. Natuke peab siin muidugi vaeva nägema sellega, et kõik õpilaste artiklid ei oleks ühte nägu. Artiklitel on tähtajad – nagu ajakirjdes ikka:) Ka visuaalselt võiks ta ajalehe/portaali moodi välja näha – kirjutad oma teksti notepadis valmis ja copyd ta kastikesse (weeblylik widget?), mis vormub artikliks.

Üks osa materjalide ja tegevuste disainist võiks olla võimalus kutsuda kommenteerima huvitavaid ja teemakohaseid lekoreid või ala eksperte, et lisada veelgi autoriteedi ja tõsiseltvõetavuse mõõdet. Et õpilased pingutaksid.

Samuti võimaldab see tööriist õppejõul kasutada valmis tehtud template’i näiteks, milles ülesanded saab vajadusel aktiveerida/nähtavaks teha vastavalt etteantud timelien’ile. Õpetaja ülesandeks jääb refereerimine.

Ja loomulikult app, mis teavitab uutest ülesannetest ja tähtaegadest, kommentaaridest ja hinnangutest.

Seda saab ilmselt kasutada erinevates kooliastmetes ja erineva suurusega gruppides. Ka suurtes, kuna kommenteerimise ja hindamisega tegeleb kogu grupp ning iga nende liigutus ja relevantsus läheb arvesse hindamisel. Ja kuna hinnanguid saab jagada ka suunatult ehk siis taodeldavad hindamiskriteeriumid saab käsitsi ette anda iga artikli juurde (kõrvale/alla) näiteks “kas vastas teemale”.

Osad klassid/kursused rakendavad praegu kursuse blogi mitte õppejõud->õpilane vaid õppejõud+õpilane kuid tihti kipub blogi järjepidevus kaduma. Online-ajakirja saaks teha projektipõhiselt – ühe teema lõikes, ühe aine lõikes mingi perioodi jooksul, mingi muu kooliprojekti raames, ühe kursuste raames, lõimida, grupiartiklid. Hea kui sellel on konkreetne eesmärk või väljund. Näiteks lähevad parimaks hinnatud artiklid trükki ning õpilased on saanud omale ise valmistada reaalse füüsilise õppematerjali.

Ei tea kas meie õppejõududel oleks olnud efektiivne sellist kursust kureerida ja kursusekaaslased oleks aktiivsemad olnud?

Analüüsiks on kasutatud järgnevat materjali:

Väljataga, T., Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Open Online Courses: Responding to Design Challenges. In H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, & H. Vuojärvi (Ed.), Proceedings of the 4th International Network-Based Education 2011 Conference The Social Media in the Middle of Nowhere (pp. 68-75). Rovaniemi: University of Lapland.

 

3 thoughts on “Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

  1. Suurema osalejate arvuga MOOC’idel on kasutatud kogukonnatunde tekitamiseks mitte jooksvalt täienevat kursuse ajakirja, vaid iga päev ilmuvat kursuse uudiskirja. EduFeedri kõige lähedasem sugulane gRSShopper võimaldab just õppejõul kursuse blogipostide põhjal iga päev uudiskirja kokku panna. Teine levinud vahend selliste igapäevaste uudiskirjade tegemiseks on paper.li. Meie kursus on selliste vahendite kasutamiseks liiga väike. Iga päev ei ilmu piisavalt sisu ning sellist arvu blogisid on võimalik ka ilma täiendavate vahenditeta jälgida.

    Ühist grupiblogi olen ma kursusel katsetanud 2005. aastal, aga siis see väga hästi ei toiminud ning järgmistel aastatel katsetatud personaalsed blogid võtsid õppijad paremini omaks. Võib-olla peaks ühist blogi uuesti katsetama online-ajakirja kujul…

    Meeldib

Jäta sõna

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s